Meie reisielamused Iraanist Go Reisiajakirjas

Go Reisiajakirja tegijatega saime läbi heade sõprade kokku juba rännaku ettevalmistamisel Eestis. See oli väga meeleolukas koosviibimine, mille käigus saime tõelistelt "rännuhuntidelt" kaasa palju häid emotsioone, innustust ja julgustust oma ettevõtmisele. Muuhulgas tuli jutuks, et võiksime oma seiklustest ka midagi ajakirja tarbeks kirja panna. Muidugi ei olnud meil midagi selle vastu. Rännu käigus leppisime kokku, et Iraan on juba piisavalt põnev koht, kust oma muljeid ka ajakirja lugejatega jagada. Nii juhtuski, et Iraanist Araabia Ühendemiraatidesse jõudes sulgesime end Eesti sõprade kenasse koju ja pigistasime seal mitu päeva järjest endast erinevaid kaunislauseid välja. Üks kirjutas, teine täiendas ja vastupidi. Mingil hetkel jõudsime aga arusaamiseni, et minu ja Marika vaimusilmas on see lugu piisavalt erinev, et sellest üks tervik sünniks. Nii leppisime kokku, et esimese loo kirjutan mina ja (võimaliku) järgmise loo kirjutab Marika. Saatsin loo ajakirjale ära ja rändasime edasi. Järgnevate kuude jooksul märkasime küll, et selle loo osas valitses täielik vaikus, kuid olime oma uute seiklustega liiga hõivatud, et sel teemal liiga kaua juurelda. Peagi unustasime selle kirjandusliku vahepala sootuks.

Nii siis juhtuski, et kui olin juba peaaegu kaks kuud tagasi Eestis olnud, tuli mulle suure üllatusena elektronpost, milles Go Reisiajakirja üks toimetajatest uuris, mida ma arvan ideest, et järgmisesse numbrisse läheks meie Iraani lugu!? Muidugi ei saanud mul ka sedakorda midagi selle mõtte vastu olla. Sõnastasin veidi ringi sissejuhatava teksti ja saatsin ajakirjale. Marika läkitas teiselt poolt maakera toimetaja poolt väljavalitud fotod. No ja eelmisel nädalal nägi siis meie üllitis lõpuks ilmavalgust, kui ilmus selle aasta viimane Go Reisiajakirja number. Kuna ajakiri pole elektroonselt veel jõudnud Go Reisiajakirja kodulehele (http://www.godiscover.ee/), siis tuleb fännidel rünnata hästivarustatud kioskeid või raamatupoode. Muidugi võib tulla ka mulle külla ajakirja lugema;).

Tom

Meie rännak Baltic Toursi kuukirjas

See oli kusagil novembris, kui leidsin oma e-postist kirja Evelynilt, kes on mu kallis klassiõde Noarootsi päevilt, aga tuntud ka kui Vasalemma Hõbekõri ja Eesti ühe ägedama etnobändi Laudaukse kääksutajad (http://web.zone.ee/laudauks) üks lauljatest. Selle kirja saatis ta aga hoopis kui Baltic Toursi incoming tootearendusjuht ja tegi meile nö „äriettepaneku” käies välja mõtte, et meie seiklused võiks olla avaldatud Baltic Toursi elektroonilises kuukirjas. Lisas veel pealekauba, et meil on väga äge reis ja vaimukad tekstid, meelitaja selline:). No mis me selle peale oskasime kosta? Lisasime mõttele hagu ja ütlesime, et kui meie blogi paneb inimesi rohkem kodukohast kaugemale vaatama, siis on see vaid puhas rõõm ja annab ka meile indu juurde oma reisil kogetud mõtteid ja tundeid kirja panema. Vahepeal tulid jõulud, Baltic Tours muutis oma kuukirja väljanägemist ja näe, nüüd veebruaris tuligi välja aasta esimese numbriga, kust võib siis leida väljavõtte ka meie seiklustest Laoses http://www.baltictours.ee/et/kuukirjad/kuukiri_veebruar_2009.

Omalt poolt lubame nii blogi kui Baltic Toursi kuukirja lugejatele, et peagi võtame ette uusi ja huvitavaid põikeid oma rännakul, et vürtsitada siin vahepeal närtsima hakanud teelolemist ja rännuhimu:).

Tom