Neljapäev, 28. august 2008

Blogi avalikuks

Tallinn,
Sajab ja sajab, +14ºC


Blogi on oma salajast vaikelu elanud aprillist saadik... Oleme seda laisalt täitnud eesmärgiga, et kui reisile läheme ja tuttavatele lingi laiali saadame, et siis siin midagi juba ka oleks.

Reisimuljeid saab aga lugema hakata siis alates 15. septembrist, kui kell 14:10 Tallinnast läbi Stockholmi Istanbuli stardime. Mis edasi saab, seda ei tea me ise ka ja otsustasime, et oma reisi hakkame planeerima reisil olles:) Kui kedagi üleüldine plaan huvitab, siis lingi: MARSRUUT alt saate seda näha. Aga plaanid on muidugi selleks, et neid muuta!

Head lugemist ja olgu meie kirjanduslikud katsetused väikeseks kompensatsiooniks selle eest, et me Teid silmast silma mõnda aega näha ei saa.

Tervitades,
Marika ja Tom

Teisipäev, 26. august 2008

Tähelepanu! Valmis olla! ...

Lounge Kaheksas Apple Martinil
Pilves, +17ºC


Tegelikult on nüüd stardini ikka mõni nädal aega. Aga avastasime korraga, et meie ühisosa Eestiga on jäänud ikka päris napiks - ehk siis Marika pakib oma töö juba selle nädalaga kokku ja põrutab Tallinnast kodumaise energiasamba alla ja järgmine "töökoosolek" ongi ehk alles lahkumispeol. Ja Tom on veel praegu tööl ja läbib "phase-out" programmi, et ta pika puhkuse esimestel nädalatel kohe stressi ei saaks.

Seega võtsime end kokku ja otsustasime kirja panna ühise postituse:)

Valmisolekust: Marika alustas ettevalmistusi juba suve alguses ja on nagu usin mesilane muudkui toimetanud ja toimetanud. Tom ei mõistnud teda senini, et mida ühe reisi jaoks niipalju ette valmistada on... Tom oli kuni üleeelmise nädalani marurahulik ja alustas alles siis ettevalmistusi, kuid siis suure ehmatusega avastades, et aega enam ei ole, veetis kohe mitu ööpäeva jutti matkapoes. Tom oli nii põhjalik ostja, et tekitas mõnes müüjas lausa kahtluse, et tegemist on test-ostjaga. Aga tulemuseks on tal nüüd palju uskumatutest materjalidest kama kodus. Igaks ilmajuhtumiks! Või siis mitte... tegelikult oli legend, mida ta nagu lintmakilt igas poes ette laulis: "... lähen aastaks Aasiasse reisima (mitte matkama!), see tähendab kuuma ja niiskesse kliimasse. Missuguseid xxx te mulle soovitate?..." Marika ei suuda aga senini omale muid jalanõusid peale kontsakingade ette kujutada... Jätab kasvõi tulemata!

Emotsioonidelt on Marikal sellised lood, et need muudkui käivad üles-alla ja paremale-vasakule - tohutu elevus asendub aegajalt ükskõiksusega ning budistlik rahu omakorda tohutu närvilise ärevusega, kord on õnn ja kord kurbus.

Üllatusena selgus ka see asjaolu, et tegelikult ega me ju ei teagi, kuhu minna... Nimelt oli siiani selge ettekujutus kohast kuhu me läheme - REISILE. Nüüd aga, kui aeg lähemale tiksub, siis on hakanud selguma, et "REISILE- kohta" ei ole olemas. Piletid on küll Istanbuli olemas, aga Istanbul on mõeldud pigem lühikese peatumispaigana, et edasi liikuda... KUHU REISILE on ka seoses Iraani ebaselge poliitilise olukorraga veidi hägusemaks muutunud. Ühesõnaga - lubame, et jälgime poliitilisi uudiseid ja konsulteerime Eesti Välisministeeriumi, NATO ja Al-Qaidaga, et ühel päeval ikka koju tagasi jõuda:) Aga plaani ebatäpsus tähendab loodetavasti põnevamat reisi meile ja ilmselt põnevamat lugemist ka blogi külastajatele.... nagu "eiteamisneistsaanudon" järjejutt.

Viimaste ponnistustena vajas otsustamist ka see, kuidas lahkuda? Kas vaikselt või kärarikkalt? Kuna ja kellega? Kus!!!!???? Oli tore vaidlus, mille tulemusena selgus, et meie väikene reisiseltskond sobib kokku küll - peale arutelusid jõutakse siuh-vilksti mõlemat poolt rahuldava kompromissini... ja seda ilma tülita...

Olgu öeldud, et lahkumisest ei tahaks kindlasti korraldada mingit grandioosset üritust, mis oleks suurem kui reis ise. Tegelikult sõidame me puhkusele nagu paljud meie seast igal aastal teevad. Ja fakt, et meie puhkus kestab teadmata aja, on lihtsalt üks väike nüanss kõige selle juures. Oma rännakuga tahaks aga osati täita ka kõigi nende inimeste unistusi, kes kunagi elus millelegi sarnasele on mõelnud. Ja anda neile omalt poolt väike tõuge ja inspiratsioon; niisamuti nagu julgustada neid tõukama end välja oma igapäeva rutiinist ja teha asju, mis vajaksid selles elus veel ärategemist! Ja see ei pea olema kaugeltki mitte reis.

Me ju ise oleme ka saanud suurt inspiratsiooni just teistelt rändajatelt, kellega me oleme saanud kokku nii silmast silma või oleme platooniliselt kaasa elanud nende seiklustele laias ilmas. Nii oleme kohtunud Erkki ja Katrega, Kristinaga, Merjega, Paavoga, Rünnoga, Tiidu ja Marisega ning kuulanud nende põnevatest juhtumistest maakera erinevates paikades (peamiselt küll Aasias ja Austraalias, mis on olnud meie erilises huviorbiidis). Teisalt on meie sõpradeks saanud ka Triin ja Kristjan, kes meist midagi ei tea, kuid kelle sarnase reisi blogile me viimase aasta jooksul oleme kaasa elanud. Siinkohal tahakski kõigile neile veelkord edasi anda meie südamlikud tänusõnad!

Samavõrd tähtsad meie reisi ettevalmistamisel on olnud meie fännklubi sõprade ja lähedaste näol. Kallid, suured tänud kogu selle toetuse ja heade sõnade eest, mida olete meiega jaganud kogu selle pika perioodi ajal, mil olete olnud teadlikud meie ettevõtmisest! Ja kui tunnete end meie blogi lugedes meiega samal lainel olevat, siis tulge meid vaatama, kus iganes maakera serval me ka ei asuks!

Teie Marika ja Tom