Ubudi riisiväljamajas.
Nekrassovi 'Lätted' lugemise kõrvalt
(foto internetist)
Tomilt saabub Marikale e-mail: Hiina tähendab jälle seda, et ma ei pääse ligi meie blogile. Mingi 7-9 päeva pärast alustan sealt teekonda Xinjiangi provintsi ja kõik allikad kinnitavad, et seal on kuni oktoobrini internet üldse ära keelatud (nagu ka rahvusvahelised mobiilkõned) seoses rahutuste ja umbes 200 inimese mahanottimisega juuli alguses. Nii et siis ei saa ma umbes 3 nädalat interneti ligigi... Nii et vabandan väga, et kogu blogindus selleks ajaks sinu õlgadele jääb... Olen aga kindel, et suudate seal Merlega blogil elu sees hoida:) teil seal neid kosmose-lugusid ikka ju tuleb nagu varrukast:)
Marika mõtleb: mhmmm, ma just mõtlesin, et võtan ka vabamalt need tulevased nädalad, sest seoses minu mitte-midagi-tegemisega, et ei ole minu elus suurt midagi siin juhtumas ehk pole millest kirjutada ning kuna üks sõber on ka külla tulemas, siis võib juhtuda, et olen üldse lihtsalt kusagil rannas ja vaatan lihtsalt pilvi kuni 15. septembrini.
Marikal tuleb idee: Kuna Merle on hakanud tohutult nautima kirjutamist ja ta kirjutab üsna sarnastel teemadel, mis minugi hingel, siis annaks blogi mõneks nädalaks põhiliselt Merle käsutusse. Lugejatele ka vaheldus. Tehtud-mõeldud:)
Siit järjekordne Merle lugu:
------------------
Olen viimasel ajal teinud kusagilt leitud harjutust 'kui tahad olla rikas, siis käitu nagu sa oledki juba rikas'. See justkui toimis kuni vaatasin oma kontot No on ajastus?! Et just kui hakkasin rikkaks (end mõtlema) ja kohe selline lops, et konto seis paneb ehmatama! Nähtavasti universum juba muheleb mu imelühikese karjääri peale ja vaatab, et see sell ikka armastab olla vaene ja 'on the safe side' (eesti keeles: olla kindlal poolel).
Ehmunult mõtlen oma eelarve ja edasiste plaanide peale. Kuid naeratan endale ning mõtlen - ma ise vigurvänt, kirjutasin selle raha seiga enda „eluteatri stsenaariumisse”, et elu poleks liiga lihtne! Ja üleüldse, kuna ka lahendus on igal juhul olemas (kas siis originaal stsenaarium või uuesti kirjutatu), siis ei tasu üldse muretseda, sest see halvab vaid mõtlemise!
Leian, et mul on kaks valikut: kas järgida varem tehtud plaane ja vapralt minna Põhja-Taisse, Vietnamisse bla-bla ja vaadata seal kuidas hakkama saan (ja hakkama saan IGAL JUHUL!) VÕI suruda end eelarvesse ja näiteks olla Balil kuniks raha ütleb, et tuleb hüpata aussi (toimetaja kommentaar: Austraaliasse) juurde teenimiseks. Hetke vaatlusel oleks see ilmselt aastal 2010 - no panic, et ma puha paljas. Kolmas variant on ka teha eelarve ümber, et see kohanduks minuga?
Ja ruttu-ruttu proovin mõelda, et kuidas kaituks/mõtleks siinkohal rikas? Kas praegu mõtlen nagu rikas? Ja et mu mõte oli tiba ummikus, siis mõtlesin nii: kuidas käituks minu üks väga hea sõber, kellel on õnnestunud rikkaks saada? Ja hoobilt oli kõik selge! Tema ei mõtleks eelarvele! See siis nüüd otsustatud, eelarve ei juhi mind! Plaanid? Põrgu need plaanid, ma ei pea pimedalt nende järgi minema! Vaid oluline on minna või jääda vastavalt sellele kuidas just sel hetkel õige on!
Kui see minu hea rikas sõber tahaks näiteks minna Vietnamisse, siis võib kindel olla, et ta sinna ka läheks. Ja mitte seetõttu, et eelarve või plaan näeb nii ette, vaid sellepärast, et ta tahab. Ja kuidas kohapeal hakkama saada või sealt ara saada, selgub kohapeal. Ja ma tean, et sedasi mõeldes juba olengi rikkam.
Loo püant:
Hakkasin oma suurt avastust enda jaoks üles kirjutama ning selle käigus tuli mõte oma sellelt healt rikkalt sõbralt paluda, et kui ma oma rikas-olemise õppetunniga orki lendan ja keset eimidagit pennitult olen (sest olen viimase restorani jotsiks jätnud), et kas ma võin siis tema poole pöörduda. Sest ainult siis julgeksin ma midagi nii mõtlematut ja temalikku teha. Aga kohe jõudsin sinna, et ma ei vaja seda garantiid! Ja lihtsalt vaimustun paljast ideest:)!!!
Aga kas inimene peab üldse rikas olema? Või mis on rikkus üldse?
Idee selles, et igaüks ise valib kas olla rikas. Ning universum tegutseb vastavalt seadustele. Kui ma armastan koguda, siis universum ei võta mult seda rõõmu ära :)
Aga lahe on see, kuidas minu mõtlemine selle lühikese ajuharjutuse käigus muutus. 'kannatajast' oma elu peremeheks ning liikusin selle poole, kes ma tegelikult olen, hirmu ja eelarve raamist välja. Ja kui liikuda selle poole, mis mind tegelikult paelub, hakkab kõik ümberringi end nii korraldama, et seda kroonida!
Liiga lihtne või liiga diip?
Nauditav, kuidas tühjad sõnakõlksud saavad tähenduse!
Merle
Nekrassovi 'Lätted' lugemise kõrvalt
(foto internetist)Tomilt saabub Marikale e-mail: Hiina tähendab jälle seda, et ma ei pääse ligi meie blogile. Mingi 7-9 päeva pärast alustan sealt teekonda Xinjiangi provintsi ja kõik allikad kinnitavad, et seal on kuni oktoobrini internet üldse ära keelatud (nagu ka rahvusvahelised mobiilkõned) seoses rahutuste ja umbes 200 inimese mahanottimisega juuli alguses. Nii et siis ei saa ma umbes 3 nädalat interneti ligigi... Nii et vabandan väga, et kogu blogindus selleks ajaks sinu õlgadele jääb... Olen aga kindel, et suudate seal Merlega blogil elu sees hoida:) teil seal neid kosmose-lugusid ikka ju tuleb nagu varrukast:)
Marika mõtleb: mhmmm, ma just mõtlesin, et võtan ka vabamalt need tulevased nädalad, sest seoses minu mitte-midagi-tegemisega, et ei ole minu elus suurt midagi siin juhtumas ehk pole millest kirjutada ning kuna üks sõber on ka külla tulemas, siis võib juhtuda, et olen üldse lihtsalt kusagil rannas ja vaatan lihtsalt pilvi kuni 15. septembrini.
Marikal tuleb idee: Kuna Merle on hakanud tohutult nautima kirjutamist ja ta kirjutab üsna sarnastel teemadel, mis minugi hingel, siis annaks blogi mõneks nädalaks põhiliselt Merle käsutusse. Lugejatele ka vaheldus. Tehtud-mõeldud:)
Siit järjekordne Merle lugu:
------------------
Olen viimasel ajal teinud kusagilt leitud harjutust 'kui tahad olla rikas, siis käitu nagu sa oledki juba rikas'. See justkui toimis kuni vaatasin oma kontot No on ajastus?! Et just kui hakkasin rikkaks (end mõtlema) ja kohe selline lops, et konto seis paneb ehmatama! Nähtavasti universum juba muheleb mu imelühikese karjääri peale ja vaatab, et see sell ikka armastab olla vaene ja 'on the safe side' (eesti keeles: olla kindlal poolel).
Ehmunult mõtlen oma eelarve ja edasiste plaanide peale. Kuid naeratan endale ning mõtlen - ma ise vigurvänt, kirjutasin selle raha seiga enda „eluteatri stsenaariumisse”, et elu poleks liiga lihtne! Ja üleüldse, kuna ka lahendus on igal juhul olemas (kas siis originaal stsenaarium või uuesti kirjutatu), siis ei tasu üldse muretseda, sest see halvab vaid mõtlemise!
Leian, et mul on kaks valikut: kas järgida varem tehtud plaane ja vapralt minna Põhja-Taisse, Vietnamisse bla-bla ja vaadata seal kuidas hakkama saan (ja hakkama saan IGAL JUHUL!) VÕI suruda end eelarvesse ja näiteks olla Balil kuniks raha ütleb, et tuleb hüpata aussi (toimetaja kommentaar: Austraaliasse) juurde teenimiseks. Hetke vaatlusel oleks see ilmselt aastal 2010 - no panic, et ma puha paljas. Kolmas variant on ka teha eelarve ümber, et see kohanduks minuga?
Ja ruttu-ruttu proovin mõelda, et kuidas kaituks/mõtleks siinkohal rikas? Kas praegu mõtlen nagu rikas? Ja et mu mõte oli tiba ummikus, siis mõtlesin nii: kuidas käituks minu üks väga hea sõber, kellel on õnnestunud rikkaks saada? Ja hoobilt oli kõik selge! Tema ei mõtleks eelarvele! See siis nüüd otsustatud, eelarve ei juhi mind! Plaanid? Põrgu need plaanid, ma ei pea pimedalt nende järgi minema! Vaid oluline on minna või jääda vastavalt sellele kuidas just sel hetkel õige on!
Kui see minu hea rikas sõber tahaks näiteks minna Vietnamisse, siis võib kindel olla, et ta sinna ka läheks. Ja mitte seetõttu, et eelarve või plaan näeb nii ette, vaid sellepärast, et ta tahab. Ja kuidas kohapeal hakkama saada või sealt ara saada, selgub kohapeal. Ja ma tean, et sedasi mõeldes juba olengi rikkam.
Loo püant:
Hakkasin oma suurt avastust enda jaoks üles kirjutama ning selle käigus tuli mõte oma sellelt healt rikkalt sõbralt paluda, et kui ma oma rikas-olemise õppetunniga orki lendan ja keset eimidagit pennitult olen (sest olen viimase restorani jotsiks jätnud), et kas ma võin siis tema poole pöörduda. Sest ainult siis julgeksin ma midagi nii mõtlematut ja temalikku teha. Aga kohe jõudsin sinna, et ma ei vaja seda garantiid! Ja lihtsalt vaimustun paljast ideest:)!!!
Aga kas inimene peab üldse rikas olema? Või mis on rikkus üldse?
Idee selles, et igaüks ise valib kas olla rikas. Ning universum tegutseb vastavalt seadustele. Kui ma armastan koguda, siis universum ei võta mult seda rõõmu ära :)
Aga lahe on see, kuidas minu mõtlemine selle lühikese ajuharjutuse käigus muutus. 'kannatajast' oma elu peremeheks ning liikusin selle poole, kes ma tegelikult olen, hirmu ja eelarve raamist välja. Ja kui liikuda selle poole, mis mind tegelikult paelub, hakkab kõik ümberringi end nii korraldama, et seda kroonida!
Liiga lihtne või liiga diip?
Nauditav, kuidas tühjad sõnakõlksud saavad tähenduse!
Merle
4 kommentaari:
Tom, kui Sa juhtumisi peaks Hiinas avastama migni augu, mille kaudu internetti siseneda, siis ma tahan seda öelda, et ma saind kaardi kätte! Aitäh-aitäh-aitäh! Kohaliku elaniku maja on väga hästi tabatud :) Kuule, kas ei oleks aeg hakata koju tagasi tulema!?!!? Varsti saab aasta täis!!!
Tervitused ja kallistused Merlele!
Laheda, muhedad ja innustavad lood!
Kas rahalisest rikkusest ehk täiuslikum oleks küllus? (ingl. k. abundance). Ja küllus Sinus loob külluse Sinu ümber :)
Usu, Sa saad kõigega hakkama, mis Su teele tuleb! Ka rahalised kitsaskohad on õppetunnid:) Ja kui Sul ei ole neid vaja, siis sujub kõik lihtsasti. Aga kui on, saad hoopis kogemuse võrra rikkamaks:)
Kunagi ei tea, mida kaunist ja põnevat järgmise nurga taga ootamas on:)
aitäh, inspireeriv postitus!
Postita kommentaar