Laupäev, 3. aprill 2010

Peruu toidu hing

Kirikukellade taustal

Täiskuuööl


„Ära sega nii tihti toitu – katel muutub armukadedaks!“ ütleb mulle ühtäkki Alex, Nancy boyfriend. Viskan ehmatusest peaaegu kulbi maha, enne kui jõuan mõista, et mis nüüd siis lahti. Selgub, et Peruu põlisrahvastel, kes endiselt iidseid kombeid järgivad, on toiduga ning toiduvalmistamisega oma suhe. Nimelt suur austus, sest toidul on hing.


Samal ajal kui Nancy keerutab kokku meie firmaroaks saanud šokolaadikoogi tainast (seekord meie tüdrukuteõhtuks), on mul sellel õhtul suur vastutus – nimelt valmistada Nancyle ning Alexile midagi euroopapärast õhtusöögiks. Teen pastat – seda kõigest, mis minu külmkapis leidub ehk improviseerin tuunikala-juurvilja pastat Kuna ma ei ole midagi sellist varem teinud, siis otsustan Alexi ja Nancy soovitusi eriti tõsiselt võtta.

Õhtu jooksud pühendavad Nancy ning Alex mind kohaliku toidu hinge saladustesse:

- Toitu ei tohi tihti maitsta ega segada ega poti kaane vahelt ega ahju ukse vahelt tihti sisse vaadata. Peale seda kui oled midagi lisanud või toit hakkab valmis saama, siis maitsed korra-kaks ning kõik. Asi on selles, et katel/pann vastutab toidu valmimise eest. Kui koguaeg vahele segada ning torkida, siis võib juhtuda, et katel/pann muutub kadedaks või isegi armukadedaks, et teda ei usaldata ning ta keerab toidu kihva. Usalda katelt, et ta hea toidu valmistab..;)

- Kui midagi keedad, siis võib panna poti kaanele loorberilehe ehk valvuri. Kui loorberileht valvab, siis katel/pann küpsetab/keedab hästi, sest kui katel midagi põhja kõrvetaks, siis oleks tal loorberi lehe ees lihtsalt väga häbi.

- Kui toit on valmis, siis alati tuleb esimene suutäis anda pacha mamale. Uurin, et huvitav, et nende pliidi ümbrus ei näe küll välja nagu laut, et kuidas nad seda teevad? Nancy ütleb, et ta koristab pliidi ümbrust iga päev, kuid maakohtades, kus on köögis muldpõrand, on see protseduur lihtsam ning loomulikum.

- Kui on tegu erilise toiduga või rahvustoiduga tuleb enne söömist ohverda ka apudele ehk mägede jumalatele. Enne kui ise esimese suutäie võtad ning peale seda kui oled pacha mamale tema portsjoni andnud, tuleb võtta taldrik ning puhuda selle peale neli korda - igale ilmakaarele, apudele ning surnud esivanematele...

- Kuna chicha (maisiõlu) on kohalik püha jook, siis tihtipeale segatakse enne söömist chichat ka toidu sisse. Lisaks pühadusele annab see ka ha maitse.

- Toitu sööma hakates tuleb teha õhus risti kujutis (see on ilmselgelt pärit katoliku usust) ning toitu hakatakse sööma taldriku keskelt, selleks, et toit oleks hea maitsega.


Nancy läheb jutustamisega hoogu ning räägib oma vanaemalt päritud lugusid vanarahva ebausust. Nimelt kui istud köögis suure uhmri peale, siis on garanteeritud, et teised inimesed hakkavad sinust halba rääkima. Kui aga sööd kanajalgu või kohaliku kombe kohaselt merisea jalgu, siis tõuseb abikaasade vahel selline tüli, et ilmselt naine kratsib mehe näo verele. Ja kui oma majja ehitada vaid ühe tuleauguga pliit, siis on kindel, et üks abikaasadest siinses ilmas kaua vastu ei pea...

Aga vahepeal, kui potid-pannid-pajad pastaga podisevad ning kook ahjus imehead lõhna välja ajab, kutsub Alex mind köögis pliidi ees tantsima. Ütlen Alexile, et jaa, nüüd ma mõistan, et loomulikult meeldib ju toidule ka valmides väikest tantsuprogrammi vaadata. Alex vaid naerab laginal, kuid Nancy seletab, et sinu enda tuju läheb toidu sisse. Kui oled sööki valmistades rõõmus, siis tuleb toit kindlapeale maitsvam, kui aga oled kuri või vihane, siis ole mingit võimalust, et toit hea tuleks. Ja nii kepsutame-keerutame toidu auks nii et vähe ei ole..

Kui pasta ning kook valmis, siis tuleb aga kohalikele kommetele au anda, sest ei tea nüüd millest, aga nii pasta kui kook viivad lausa keele alla.

Marika

Kommentaare ei ole: