Laupäev, 31. jaanuar 2009

Pole asja, mida bambusest teha ei saaks

Hong Kongis, kus on „külm”ja magada tuleb ikka paksu paksu teki all


Meie külalississekanded jätkuvad (mitte et see oleks märk meie enda laiskusest:) oodake, peagi võtame ka ise jälle sõna!). Sedakorda on oma tootedisaineri pilguga (http://www.minudisain.ee/) mööda Kagu-Aasiat ringi käinud meie armas Siki.

Põhja-Tai ja Laose reisi ajal sai kinnitust minu ammune teadmine, et pole asja, mida bambusest teha ei saaks. Linnas ei saa sellest ehk nii palju arugi, aga olles veetnud päevi erinevates külades ja džunglis, tundus, et loodaval jadal ei tulegi lõppu.

Kõige tavapärasem on ilmselt mööbel, söögipulgad (shopsticks), hambatikud, pildiraamid, koti käepidemed, aknakatted, enamasti kohalike põllumeeste poolt kantavad koonusekujulised peakatted... jne.
Ühed suuremad asjad, mida bambusest saab teha on aga:
• ehitustellingud näiteks 50-korruselisele majale, ühendusdetailideks vaid mingist rohust nöörid
• sild üle Nam Khami jõe (Luang Prabangis), mille ületamiseks oli vaja ühelt vanaproualt, kelle peenral kasvas meie võhiklike pilkude järgi kanep:), pilet osta. Õnneks oli see kahe otsa pilet:)
• kanajalgadel elumajad ja riisisalved. Neid nägime kogu tee, mil me sõitsime Laose piirilinnast Vieng Phoukhasse (meie matkakeskus), lisaks igas järgnevas külas, kuhu me enne Luang Prabangi jõudmist sattusime.

Bambusel on ka kohalikus meelelehutuses oluline osa:
• bambusest olid tehtud võrkpallist pisut väiksemad punutud pallid, mida kasutati jalg-peapalli mängimiseks üle võrgu (meie mõistes võrkpalliväljakul)
• Maankham tegi meie matka käigus jooksmise ja puude otsa ronimise kõrvalt (tal lihtsalt oli seda energiat kõige rohkem!) ühe muusikalise instrumendi, mille nime ma isegi ei ürita meenutada, aga mis tuletas meelde heliharki, ainult et nägi välja kordades suurem. Käega selle pihta lüües sai pinisevat heli teha matka ajal; samuti pakkus see pill konkurentsi õhtul khmude külas sticky rice trummipulkade helile.
• bambustoru kasutasid ka Põhja-Tai reisi ajal palju mainitud ja peaaegu sõimusõnaks saanud „long-neckide” (ehk „pikkkaelade”) külas kohalikud mitte nii pika kaelaga memmed meile esitatud laulu-tantsunumbri ilmestamiseks. Nendega koos esinenud meesterahval oli aga bambusest miski piibu ja paani flöödi ristsugutise taoline muusikariist.
• parved, millega kiirevoolulistel jõgedel lõbutsesid nii kohalikud kui falangid (ehk siis valged), aga samas sai nendega ka riisi transportida
• ma pole päris kindel, kas see käib meelelahutuse alla, aga ühel hetkel oli meie matkarada muutunud täielikuks bambuse segaduseks, mida mina kutsuks „bamboo accident“:). Rigadi-rägadi-risti-rästi, ümber ja pikali oli kümneid babmusekeppe, mille vahelt pidi leidma kodutee. Pikematele inimestele osutus see mõistagi raskemaks, kui lühikestele:)



Aga see ei ole veel kõik! Lisaks tõestas bambus oma vajalikkust veel näiteks jalutuskepina, mille kasulikkusest teavad rääkida rohkem Andrus ja Eva, kelle energiakulu vähenes poole võrra samal ajal, kui liikumiskiirus kasvas kolmandiku:)

Loomulikult olid džungli lõunasöökide ajal bambusest tehtud nii „kastrul“ pardisupi tegemiseks kui liuad hiljem selle serveerimiseks. Nagu õhtul khmude külas nägime, siis pole me loomadest teab mis erinevad - vähemalt sööginõud olid meil väga sarnased - loomulikult poolikust bambuselülist.

Ka Luang Prabangi linnas näitas bambus ennast ühe söögikunsti lahutamatu osana, kus bambusest tehtud sticky rice koogikeste ja kookose-seesami kookide kuivatamise alused moodustasid tänaval imelise mustri ning pakkusid interaktiivset näitust, kus vastavalt päikese liikumisele muutus ka aluste suund, luues tänavale uued mustrid.

Meie matkajuhi Maankhami teadmiste salvest saime meiegi nii palju targemaks, et Laose metsades pidavat leiduma 5-6 erinevat liiki bambust. Algselt tekkis suur küsimärk, et kuidas on võimalik bambusel ja bambusel vahet teha - need on ju kõik „same same“! Mõne aja pärast aga võisime oma silmaga tuvastada vähemalt kolme liiki - ühed olid pikad ja jämedad ning said alguse suht ühest punktist; teised olid samuti pikad, aga peenikesed üksikult taeva poole sirguvad pulgad ja kolmandaks liigiks oli „bamboo accident“:). Ülejäänud jäävad tulevikus avastamiseks.

Ma nüüd siinkohal lõpetan, et jätta blogi lugejatele endile ka veidi avastamisrõõmu bambuse imelises maailmas:) Lõpetuseks olgu aga mainitud, et bambuse puhul pole tegemist isegi mitte puu, vaid kõrrelisega!

Sigrid ehk Siki

Kommentaare ei ole: