esmaspäev, 8. märts 2010

Minu Peruu pere ja muud loomad...

Pärast rahvaloendust – olen ka nüüd üle loetud!

Vastu katuseakent krabistab vihma

(fotol koolibri isa Bustamante toidutares maiustamas)

„Nüüd sa oled meie tütar! Tule meie juurde elama!!“ kostab ootamatult naise suust, keda ma pool tundi tagasi kohtasin. Ühtäkki on mul Peruus suguvõsa – nö kasuisa, kasuema, kasuõde, kasuonupoeg, kasukoer, kasumaamaja ja kasusõbrad jne.

Alljärgnev kõlab nüüd kõik nagu seebiooper, aga tegelikult sai kõik alguse sellest, et ma käisin 12 aastat tagasi Ameerikas praktikal. Elasin peres, mille pereisa Earl sai minu „Ameerika-papaks“ ning pereema Judy minu „ameerika-mammaks“. Vahepealsete aastate jooksul oli aga minu „ameerika-papa“ sõbrunenud ühe Peruu mehega, kellega neil olid nii head suhted, et nad „adopteerisid“ üksteist vendadeks. Kuna Lõuna-Ameerikas (nagu Aasiaski) on familia ehk perekond sotsiaalse kindlustatuse ning suhete kese (imelik, et me selle Euroopas kaotsi oleme lasknud), siis nö venna tütar, isegi kui see on adopteeritud venna adopteeritud tütar, on sama hea kui oma tütar. Niisis, Earli vend on Marco Bustamante, kes on nüüd minu Peruu-papa ning Marco naine on Alli, kes on minu Peruu-ema. Neil on tütar Paola, kes on minu Peruu-õde. Ühesõnaga, ma sain tegelikult tingimisi nende familia liikmeks juba enne kui me õieti kohtunudki olime.

Perekond Bustamantedel on suur-suur turismifirma, suur-suur linnamaja ning veel suurem ja ilusam maamaja koos teenijatega. Sinna väikest paradiisi-aeda meenutavasse rantšosse nad mind ühte pühapäeva veetma kutsusidki. Olen seni kokku puutunud keskmise ning vaesema Cusco elanikkonnaga, kuid nüüd tekib mul võimalus Peruu koorekihi elu seestpoolt kaeda. Ema Alli on laulja ja (elu)kunstnik. Ta on välja andnud mitu CD-d, ta on ise disaininud oma mõlemad majad ning aiad. Vaatamata oma naiselikult diivalikule olekule ning köögis mässavatele teenijatearmeele on ta nagu tavaline pereema - sel ajal kui meie mööda aeda end tuulutame, mässab ta ise köögis pottide ja pannidega ning valvab ahjupraadi. Isa Marco ei ole suurärimehele kombekohasest stressist pinges, vaid jalutab minuga aias tunde ning näitab iga seent ning lille ning räägib õhinal oma minilinna projektist. Ta viib koolibride söötmiskaussi süüa juurde ning selgitab mulle kannatlikult, mis koolibridele süüa meeldib. Imelik, kuigi minu ameerika-papa ning tema ei ole päris vennad, siis ehmatan mitu korda, sest nii sarnane on nende kahe mehe rahulik ning elutark viis mulle elu selgitada. Ühel hetkel, olles mängima pannud mingi imelise klassikalise loo, seisatades akna juures hüüab ta mulle ühtäkki: „Marika, tule vaata kuidas puud muusikasaatel tantsivad!“ Ma olen hämmingus – ei tea, kas imetlusest vaadata seda meest või puid...

Aga see ei ole veel kõik. Marco ja Ali tütar Paola on kui väike tulesäde - meil tekib esimestest hetkedest mingi imeline hingeline side ning tahtmine kogu maailma filosoofia selgeks rääkida. Sellel pühapäeval on maamajas külas ka veel Marco õde oma tütrega ning Marco õe mehe vend Luccio oma perega. See tähendab kõik seda, et saan endale lisaks ka veel ühe täditütre ning onupoja või midagi sellist. Igatahes suudab terve see perekond mind päeva lõpuks oma soojuse, lihtsuse ning armastusväärsusega jäägitult ära võluda. Saan lahkudes terve sugulaste armeelt laskuvad musid põsele, soojad kallistused, papalt lillekimbu pihku ning pere-emalt kutse: „Meie kodu on sinu kodu. Oled igal ajal südamest koju oodatud ja teretulnud siinset rahu, vaikust ja ilu nautima!“

Sel nädalavahetusel oli Paula juures kodus pidu ning selgus, et kuna mamma Allil on 14 õde-venda, kellel kõigil rohkem kui 2 last ning enamusel lapselapsed, siis on kogu suguvõsa umbes 100 inimest. Ja nii saangi endale peolt veel 2 onutütart juurde.

Vaata kõiki fotosid siit.

Nagu siin kombeks – kaks eesnime ning kaks perekonnanime

Marika-Martha Tamm-Bustamante

2 kommentaari:

saarekas ütles ...

Ma raporteerin, et minu viimased kuu aega kestnud pöörane elutempo hakkab tasapisi vaibuma. Tänu sellele oled ka sina mulle meenunud, ja ma süvenesin sinu juttudesse. Respect, mis muud. Jätka samas vaimus!

Marika tamm ütles ...

Hannes, kust otsast vaibumine paistab? Kas jätad oma tudengid üksi?
Tutvusin sinu blogiga ka üle pika aja ning peaks mainima, et tume pea sobib sulle imehästi ning tundud elu-olu endiselt nautivat!

Hoiame siis üksteisel endiselt silma peal!

Marika