Teisipäev, 2. juuni 2009

Kambodža - meie aja lugu

Suhkru rannas, Filipiinidel, moskiitovõrgu all
Väljas on torm, meri möllab ja aeg-ajalt sajab




Kui olin Filipiinidel jõudnud Sipalay lähistele Suhkru randa, avastasin eest ilusa tühja ranna ja vihmasaju (mis on kestnud juba mitmendat päeva). Nii võtsin uurimise alla Sulu Sunset rannakeskuse raamaturiiuli. Mulle sattus näppu raamat nimega: "First they killed my father: a daughter of Cambodia remembers" (vabatõlkes: "Kõigepealt tapsid nad mu isa: Kambodža tütar mäletab"). Olin sellest raamatust kuulnud teistelt ränduritelt juba Indoneesias ja nüüd seda siin käte vahel hoides ja väljas mäslevat vihmasadu vaadates tundus just paras hetk see ette võtta. Pealegi, Kambodžas jääb mul sedakorda käimata, mistõttu otsustasin end vähemasti harida selle Kagu-Aasia riigi traagilise lähimineviku teemadel.

Raamatu autoriks on 30ndates kambodža päritolu ameeriklanna, Loung Ung, ja raamat ilmus esmakordselt trükis 2000. aastal. Olles 5-aastane, kui 1975. aastal punased khmeerid Kambodžas võimu võtsid, on raamatu autor tunnistajaks koledustele, mida Pol Poti poolt juhitud režiim järgneva nelja aasta jooksul oma rahvaga korda saatis. Olgugi, et tegu on ühe konkreetse pere looga, ütleb ka raamatu autor oma eessõnas, et see võiks olla ka sinu lugu, kui sa oleksid neil aastatel Kambodžas elanud.

Ükski sõjaraamat pole leebe lugemine, nii ka see mitte. Kogu Kambodža loo juures on minu jaoks kõige uskumatum tõsiasi, et kõik see juhtus vaid 30-35 aastat tagasi... Loen raamatut kogu õhtu, pool ööd ja järgmise hommikupooliku, kuni see on läbi. Taolised lugemised panevad mind alati mõtlema, kuidas teatud muutused poliitilisel maastikul võivad kogu meie elu ja unistused lühikese aja jooksul pea peale pöörata. Jääb üle vaid soovida arukaid ja vastutustundlikke liidreid nii meile, meie naabritele ja tänases globaalses maailmas ka naabrite naabritele.

Kohustuslik kirjandus kindlasti neile, kellel on plaanis külastada Kambodžat.

Tom

Kommentaare ei ole: