Kas see teie reis on nagu palverännak?

Diibi valdkond:)

Päike ja soe! +22ºC

Mitu inimest on minu käest küsinud just täpselt sellist küsimust ja mis seal salata, endalegi tundub aeg-ajalt, et tegu on püha üritusega. Seda põhjusel, et kogu eesootava aasta aeg kuulub teelolemisele ja mulle/meile endale – ja aega tundub olevat piisavalt, et vaadata enda sisse ja mõtiskleda ka kõrgemate jõudude üle. Et kõlab justkui nagu... aga mis see palverännak õieti on?

Otsisin välja ühe talvel ostetud raamatu „Palverännak – kakskümmend reisi, mis innustavad hinge“. Selline lihtne ja ilusa pildimaterjaliga lugemine. Teen lühikese kokkuvõtte, et mis selle raamatu põhjal on palverännak.

Viimase paari tuhande aasta jooksul on palverännak olnud inimkonna üks kõige värvikamaid ja dramaatilisemaid püsiväärtusi, mis elavdab hinge ja muudab vaimu sügavamaks. Palverännak on eelkõige retk, kodust lahkumine, et rännata - kas pikka või lühikest teed - pühasse paika.

Palverännakul olijad puutuvad kokku rituaalide, pühade esemete ja püha arhitektuuriga. Nad võivad rännata üksi või rühmadena ning teel saadud kogemus võib olla sama oluline kui mis tahes isikliku eesmärgi saavutamine. Mõnikord on oluline vaevarikas ja füüsilist jõudu nõudev teekond. Teinekord võib teekond ise olla peaaegu tähtsusetu ja olulisim on sihtkoht. Mälestuste ja meenetega koju naasmine võib palverännaku juures olla sama oluline kui sihtpunkti jõudmine. Palverännakul võib olla mitmeid eesmärke:

a) teispoolsete eesmärkide otsing- pääsemine surma ja taassünni ringist

b) mõtisklemine ja enesesse vaatamine

c) solidaarsus- ja ühtekuuluvustunde tugevdamine

d) tervenemine kehalistest ja hingelistest tõbedest

Tõelist palverändurit see kogemus muudab – vahel rohkem, vahel vähem. Tegelikult on ehk igal palveränduril omaenda vastus küsimusele, mida nad palverännul olles teevad ja kogevad.

Kuigi ma ei ole ühegi konkreetse usu kummarda, siis tundub kogu selle kirjelduse põhjal, et meie rännak vastab kriteeriumitele küll. Et tuleb teel olemine ja tuleb sihtkohta jõudmine, loodetavasti naaseme veidi vähema või rohkema kuhila mälestuste ja meenetega koju. Kui aga eesmärkide nimekirjast valida, siis mulle tundub, et eesmärk b) sobib vähemalt osat meie teel olemise tegevustest iseloomustama.

Tänaseks olen käinud päris mitmes palverändurite sihtkohas – Lourdes Prantsusmaal ja Tiibeti pühades paikades ning raamatu järgi on Vatikan palverännaku sihtkoht. Minu jaoks nende kohtade juures kõige üllatavamaks aspektiks olnud ilmselgelt tuntav positiivne energia, mis ilmselt tekib nende tuhandete inimeste tugeva usu ja suurte lootuste tulemusena.

Ei saa ka mainimata jätta, et praeguste plaanide kohaselt on meil võimalus jõuda mitmesse maailma kuulsamaist 20st palverännaku sihtkohast.

Panen need siinkohal ka kirja, et kunagi tulevikus oleks hea vaadata, et kas me tegelikult ka sinna jõudsime.

1) Indias Varnasi lähedal –Kumbh Mela Allahabadis

2) India põhjaosas - Kuldtempel Amritsaris

3) India – Pandaphuri teekond

4) Sri Lanka – Kataragama ja Aadama mäetipp

5) Lääne-Bengal – Tarekeswar

6) Jaapan – tee Tokyo ja Kyoto vahel

Kuigi oleme piirkonnas jäävad ilmselt suure tõenäosusega Meka ja Jeruusalemm seekord meie trajektooris välja, aga teinekord, et kohad otsa ei saaks.

Ehk vastates küsimusele, kas meie reis on palverännak, siis vastus on, et loodetavasti jõuame me oma rännakul või rännaku lõpuks samasuguse rahu ja õnnetundeni, kui need miljonid inimesed, kes on sellel teekonnal usulistel kaalutlustel.

Kelle jaoks asi liiga diibiks läks, siis jätke need peatükid vahele – ma proovin neid edaspidi kuidagi eraldi äkki märgistama hakata.

Marika