Laosest üldiselt

Eestis

Kuigi meie blogi on oma muljetega vahepeal Singapuri jõudnud, on meiega koos reisinud sõpradel ehk sedakorda Andrusel veel muljeid Laose kohta (midagi pole parata, et kodus kipub elutempo kiirem olema kui siin reisil :)).

-------

Tahaks natuke rääkida oma üldistest muljetest maailma ühest vähemarenenud riigist, Laosest. Isekeskis oleme juba arutanud selle üle, et üldjoontes ei näinud me midagi šokeerivat, erinevalt Timmist. Nägime külasid, kus elektrit ei tuntud ja beebi elab põssaga kõrvuti. Aga me ei näinud seda, mida valge inimene kipub seostama mõistega "least developed country". Me ei näinud näljapaistes lapsi teeäärsetes kraavides, vms. Me nägime hoopis kõige kaugemates maanurkades külasid, kus paljajalu ringi joostes ajasid kanu taga täiesti ponksid terved lapsed. Iseenesest loogiline, arvestades et tegemist on inimorganismi jaoks ülisõbraliku elukeskkonnaga – aastaringselt on soe ja ananass kukub ise "puu otsast" suhu. Kui vaadata YRO vähemarenenud riikide "edetabelit", ei saagi seetõttu kohe pihta, miks küll on Laos eespool Nigeeriast, Ruandast, Somaaliast, Sudaanist. Aga see reaalsus oli mujal.

Buss Luang Namthast Udomxaisse. Jõuame parasjagu oma reisi põhjapoolseimasse punkti, Hiina piirist 10 km kaugusel asuvasse Muang Namo asulasse. Sealt alates peaks meie tee viima edasi mööda olulisimat Hiinat ja Laose pealinna Vientiane’i ühendavat maanteed. Veerand tundi hiljem tekkis küsimus, kus krt me oleme!? Teeäärsed puud sahisesid mööda bussi külge ja bussi tagaots hüppas teeaukudes nagu oleks meid rodeole saadetud. Kogu oma hai-tekki mängu pannes tšekkasin GPS-i abil välja, et tegu on siiski riigi peamaanteega. Seda kinnitas ka ülejäänud liiklus maanteel – kanade ja laste vahel laveerides tulid vastu peamiselt nii suured bussid kui ka kaubaautod. Ning paarkümmend aastat tagasi olevat need piirkonnad üldse 4-veolistest nõrgemate mootorsõidukiga ligipääsmatud olnud.

Aga peamine, mis viitas riigi reaalsele arengutasemele, ei paistnudki nii karjuvalt silma nagu võiks arvata. Pigem jäi see silma väikse veidrusena, et neis kaugeimates külades peaaegu et puudusid vanainimesed. Koju tagasi jõudes sai ette võetud mõned numbrid, allikaks CIA World Factbook.

Vanuse mediaan. Laos: 19.2a, Eesti 39.6a. Mediaan tähendab siis seda et Laoses on pool elanikkonnast alla 20 aasta vanused!!!

Laoses on 3% elanikkonnast vanuses 65 ja enam, Eestis 18%. Kusjuures võttes kõrvale ühe vanima elanikkonnaga riigi Jaapani 22%-ga, ei olegi Eesti niivõrd kaugel maas.

Kuigi see ei seostu vanainimestega, toon välja kõige drastilisema numbri: Laoses sureb alla 1-aastastest lastest 8%, Eestis 0.7%.

Kõige eelneva taga on loomulikult peamiselt meditsiini kättesaadavuse ja kvaliteedi teema. Reaalsus on Põhja-Laose külades see, et kui oled umbes 3 päeva jalgsi, haige õlal, maha kõndinud, jõuad välja asulasse, kus õhtuti on olemas elekter ja kohaliku velskri arsenal koosneb plaastrist, kuuldetorust ja paratsetamoolist.

Andrus