esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Kohtumised Skypest (loe: skaibist) väljaspool

Pärast taksoga mööda linna tuuritamist

Soe ja vihmane


Mulle jõudis külla Eestist sõbranna Marikai ning nüüd on blogis vahelduseks uuesti külalis-sissekandeid oodata. Blogi kronoloogiline järjekord läheb nüüd korraks veidi sassi, sest panen jooksvalt üles meie Peruu seikluseid Marikaiga, kuid samal ajal ilmuvad edasi veel paar Ecuadori lugu.

----------

Marikalt:

Vähkren Lima papist hotellitoa voodis. Öö on, kuid väheseinaks olev papp annab aimu igast helist, mis kõrval toas toimub - Jack Johnsoni meelelised laulud ning tundmatu paari intiimhetked...


Ärkan koputuse peale poolunest. Koperdan ukseni ning selle taga on.... Marikai. Kuigi ma olen teda oodanud, ei saa ma unesegase peaga aru, et kust ta nüüd siis siia sai?! Aasta aega on ta olnud hääl skaibis, kuid nüüd on nagu pilt ka! ? Toibun veidi, kallistame ning saan aru, et ta on ikka päris. Ehmun enda peas äsja olnud mõtte pärast – jeever, kui sõpru tükk aega ei näe, kas siis ongi oht, et nad muutuvad ajus virtuaalseks. Aga ei, pärast mõnda aega kestnud jutuvada mõistan, et see on sama Marikai, keda viimati aasta aega tagasi nägin. Päris ja täitsa seesama armas sõbranna... Tuttav Indrek kommenteerib minu mõttekäiku, et kui oleks olnud skaibi-manniga tegu, siis oleks kuhugi ilmunud ka kiri: "daunlõud kompliit" (allalaadimine lõpetatud).



Marikailt ehk Mannilt


Jõudsin Limasse kohale pärast pikki vintsutusi, mis algasid juba Eestis. Nimelt olin sunnitud kaks korda lennupileteid ostma, sest esimene lennufirma Komeet otsustas enne jõule ehk kaks nädalat enne minu tulekut pankrotti minna. Esimene õppetund selle reisiga: kontrollitagu internetist lennufirmade tausta enne kui pileteid ostate.


Limas on harjumatult kuum. Teisel hommikul sajab aga otse meie hotellitoas, sest vihm on Limas harukordne ja katused on aukudega. Aga Marika on elus terve ja õnnelik ning sama nägu mis 1,5 aastat tagasi. Esimesed kaks päeva läkski peamiselt omavahelisele tohutule infovahetusele (rääkis peamiselt Marika :) ja Lima kohta ma suurt midagi teada ei saanudki.


Nimega oli mul ka juba jama – kohalikud, kellel on kõigil kaks eesnime ning kaks perekonnanime nõudsid sama ka minult, kui soovisin telefonikaarti osta. Ei sobinud ükski vabandus, et meil Eestis on teisiti kombeks ning nii muutusingi kohe Marisol Kari-Tamm ’eks ja Marika muutus Maria Tamm-Kari’ks (etteruttavalt võib öelda, et iga päev on jooksvalt tulnud kasutada ja välja mõelda üha uusi ja uusi nimesid).


Kuna ma alles aklimatiseerun ja liiga palju veel juhtunud ei ole, siis pikka lugu täna ei tule. Pealegi varustasin ma Marika nüüd väikese fotoaparaat-videokaameraga ning lähinädalatel tuleb pikkade juttude asemel operatiivseid videojäädvustusi meie olemisest.


Marikai ja Marika ehk Maria ja Maria

5 kommentaari:

Unknown ütles ...

Väga vahvad postitused! Päikest:)

ap ütles ...

2 eesnime ja 2 perenime... milles probleem?
Mari Kai Kari Laid

Unknown ütles ...

Mann niitoreniitore, et kõik on hästi:)

Kaidi

Berit ütles ...

oeh, mul läks kohe süda härdaks marikat liigutamas ja rääkimas nähes. võlun sulle häid soove sinna!

Unknown ütles ...

Signe ootab õhinaga sissekaanet matshu pitsust. Palus selle siia kirja panna.