Mayade astroloogia, kristallvoodi ning taro kaardid

Geko ehk suure sisaliku laulu saatel

Mõnusalt vaheldusrikas vihmasadude ilm

Kõik maadeavastamise janulised blogi lugejad annavad mulle loodetavasti andeks, et siit Ubudi-Ummakuta rindelt tuleb neil päevil vähem geograafilis-kultuurilist ainest ja rohkem igasugust spirituaalset materjali. Esimene põhjus on see, et Ubud on müstika avastamiseks ideaalne keskkond ning teiseks selgus eelmisel nädalal, et minu sünnikuupäeva järgi tehtud astroloogilise kaardi järgi olen ma sel aastal eriti igasuguste spirituaalsete kogemuste januline. Lohutuseks võin öelda, kui täheteadus ei valetanud, siis see hullumeelne periood peaks lõppema juuni lõpus, mil ma peaks veidi maisemaks taaskord muutuma :). Loodan, et Tom päästab meie blogi ning vürtsitab seda veidi asisemate teemadega.

Aga teema juurde, nimelt „Bali spirit festivalile” olid lisaks joogidele kokku tulnud ka kõik muud veidrikud ning müstikud, kellelt sai igasugust huvitavat infot või kogemust osta. Mina jätsin hea meelega mõned joogatunnid vahele ning suundusin vabatahtlikuna inimkatsetele.

Mayade astroloogia/kosmoloogia.

Istun eemal põõsa all ja ootan oma järjekorda, et teada saada, mis Mehhiko mayade iidsetel aegadel välja töötatud astroloogial mulle öelda on. Naisel, kes seda teadust valdab on hallid juuksed, mis on pealaele krunni veetud, ta näo mustrites on palju elukogemust ja rõõmukurde, emotsioonid ta ilmes vahelduvad sekunditega ning temast lausa kiirgab headust, rahu ja rõõmu. See on Vazumi. Ta on nii kõva guru, et ta käib Mehhikos sealsele rahvale nende eelkäijate kunsti ja teadust õpetamas. Vazumi tervitab mind rõõmuga, võtab oma astroloogia ketta, keerutab selle peal erinevaid paneele, uurib minu täpset sünniaega, kortsutab külmu, siis kohe lööb särama, mõõdab mind uudishimuliku pilguga, tõstab ühe kulmu, toksib kalkulaatoril midagi, vaatab kaugusesse. Ühtäkki tõstab ta kaks kätt laialt oma õlgade kõrgusele, ta näole tekib maailma kõige õnnelikuma inimese lai naeratus ning ta langeb mulle kaela... Nimelt on tal hea meel, sest me oleme selle süsteemi järgi üks ja sama märk. Ma ei oska muud kosta, kui koos temaga rõõmustada, sest olin just eemal istudes ja oma järjekorda oodates tema väljendusrikkust, siiraid emotsioone ja temast õhkuvat armastust imetlenud.

Selgub, et mayade astroloogia järgi on aastas 260 päeva, mis on välja töötatud inimese keha järgides. Ehk kuna meil on 20 varvast ja sõrme, siis on ühes kuus 20 päeva ning kokku on 13 kuud, sest niipalju on meie kehas liikmekohti. Kui 20 ja 13 korrutada, siis saamegi 260 päevalise aasta. Inimese elu on omakorda jaotatud 13 aastasteks tsükliteks, kus igal aastal on oma kindel eesmärk ning nö teema. Aasta teema võib olla näiteks spirituaalne, nagu minul äsja, aga ka mentaalne, füüsiline jne.

Joogafestivali erinevates workshopides rõhutasid erinevad gurud, et inimese ülesanne siin elus on teada saada, kes sa oled ning miks sa siin ilmas oled ehk mõista oma elu eesmärki. Ponnistasin ka selle eesmärgi nimel festivalil mitmetes töögruppides, et saada selge pilt ja sõnastus oma eluülesandele, kuid ilma tervikliku ja usutava tulemuseta. Ning nüüd, istudes selle maya astroloogia guru laua taga, vuristab ta mulle minu elu ülesande ilma vaevata ning selgelt ette! Olen jahmunud – esiteks on see täpselt see, mida ma oma viimase 10 tööaasta jooksul teinud olen ning teiseks on see tervikpilt fragmentidest, mida ma mediteerides tükk tüki haaval kokku korjanud olin. Olen õnnelik ja sõnatu, et see nüüd nii lihtsalt käis ning on nii reaalne ja usutav minu jaoks. Vazumil ei ole mingit kunsti ette lugeda minu tugevused ning mulle eluks vajalikud komponendid. See on vist esimene kord ennustaja juures, kui mulle ei räägita, mis juhtus ja mis saama hakkab, aga kus astroloogia ütleb mulle kes ja miks ma olen ning selles ei ole midagi uut ja üllatavat, vaid see on süstemaatiline ja loogiline tervikpilt sellest, mida ma ise igapäevaselt koguaeg tajunud olen. Maya-tädi räägib mulle minu järgmise 13 aasta rollist, mis tundub veidi hirmuäratava väljakutsena, kuid ta lohutab mind: „Sa ei pea ise midagi tegema, ega kellekski saama – loodus ja universum teevad sind. Vaata loodust – kas puud ja rohi teevad midagi selleks, et olla? Ei, nad lihtsalt on, sest universum tegi nad. Nii on ka inimesega, tuleb tajuda ennast ja end ümbritsevat ning usaldada, et kõik juhtub, mis juhtuma peab.” Hingan selle peale kohe vabamalt ja luban lihtsalt olla nii nagu loodus.

Ta lisab, et ma olen hea õpetaja ning peaksin kindlasti midagi õpetama ning pakub mulle kohe välja, et ma võiks omale ka selle mayade värgi selgeks teha ning hakata maailma sellega aitama!! Luban, et mõtlen ja registreerin end päevasele kursusele tema juures:) :). Kas keegi mulle kliendiks tuleks!??! J Igatahes kui keegi trehvab mõnd mayade astroloogia kuulutajat, siis soovitan läbi astuda – maailm läheb palju selgemaks.

Kristallvoodi.

Festivalil on võimalus käia veel ayurvedas, reiki sessioonil, võtta massaaži ja muid kehamõnusid, kuid mulle tundmatu ning huvitav tundub kristallvoodi. Näen üht näost punast ning pahupidi silmadega naist registreerimislaua juures ning ta väidab, et tuli just sellest kristallvoodist ning see oli nii kosmiline ja suurepärane, et ta on veel siiani selle mõju all. Mulle ei ole vaja seda hullust rohkem müüa, sest tahan ka kosmosesse :). Tehtud-mõeldud ning minu nimi on järgmise vaba kellaaja juures kirjas.

Kui kohale lähen, siis uurib naisterahvas kõigepealt, et mida ma kristallidega ravitsemisest tean. Minu „mittemidagi” vastuse peale räägib ta mulle, et see meetod on välja töötatud John of God’i (tõlkes: Jumala-John) poolt, kes elab Brasiilias ning on hetkel suurima väega elus meedium, kes viib imesid korda. Kristallvoodi seansse pakkuv naine koos oma mehega veetsid Jumala-Johni juures üle aasta ning võtsid ise ravikuure ning õppisid kristallidega ravitsemise teadust. Nimelt seisneb tehnika selles, et võetakse mäekristallid, need lihvitakse nii, et iga kristall kiirgab erinevat värvi, kui valgust peale lasta. Kristallid asetatakse sinu keha tšakrate (ernergia keskuste) kohale ning sinna kiirgab siis igale tšakrale sobiv valgus, mis puhastab tšakrad, viib nad ühele joonele ning aktiveerib nende tegevuse. Tšakrate aktiviseerimise nimel viskan end põrandale pikali, mulle pannakse pähe iPod ilusa muusikaga, silmadele pannakse rätik ning minu kohale lükatakse justkui mingi haigla aparaat 7 kristalliga, millest tõepoolest on igaüks erinevat värvi ja paikneb minu erinevate kehaosade kohal. Pean seal niiviisi viibima järgmised 30 minutit. Mulle meenub registreerimislaua juures nähtud naise nägu ning haaran igaks juhuks madratsi äärtest, et olla valmis karuselli kiirusel kosmosesse lendamiseks. Ootan, ootan veel..., veel natuke ning ei miskit... silme ees on tühjus. Minu tavapäraselt nii elava kujutlusvõime pistik oleks justkui seinast välja tõmmatud. Ühtäkki hakkab aga minu keha kontrollimatult hüppama ning värisema – justkui oleks elektrilöögi saanud ning selgroog läheb kuumaks. Tukslen seal kuni seansi lõpuni. Vahepeal on tunne nagu istuksin ma mingil lainel ning võnguksin selle lainega kaasa. Miski surub minu diafragmale ning ma ei tunne oma jalgu. Tunnen oma keha muteeruvat ei tea milleks, aga silme ees on ikka tühjus – ei mingeid pilte, värve...

Äkki jääb muusika iPodis vait, tasakesi võetakse rätik minu silmadelt ning selgub, et sessioon on läbi. Naine uurib põlevate silmadega, et noh, kuidas oli... Selgitan talle, et mingit kosmost ei olnud, hoopis midagi toimus füüsiliselt. Naine tundub ise ka veidi pettunud olevat minu igava kogemuse peale, kuid lohutab mind, et see ongi väga individuaalne ning et mul oli ilmselt midagi vaja füüsilisel tasemel korda ajada. Mmm... lepin selgitusega ning raha tagasi ei küsi.

Taro kaardid ja pendel.

Katiat tunnen ma tegelikult läbi Tom’i, kes sai temaga tuttavaks Ubudi tänavatel. Katia ise nimetab end nõiaks, sest ta on nõidumisega tegelenud juba 15 aastat. Tänaval vastu tulles teda välimuse järgi nõiaks vast ei tituleeriks, kuid temaga üle laua istudes, võib ta näost ja pilgust siiski midagi sellist välja lugeda, mis laseb aimata, et päris tavaline inimene ta ei ole. Katia räägib, et enamus inimesi, kes hakkavad nõidusega tegelema, proovivad muuta välist maailma oma ümber selleks, et nende elu paremaks läheks – näiteks, et kellegi mees või naine teda rohkem armastaks, et kellgi boss rohkem raha maksaks - ehk oma õnne muutmiseks proovitakse teisi muuta. Tegelikult jõuavad enamus nõidusega tegelevad inimesed selleni, et välise maailma muutmisest ei ole kasu, vaid muuta tuleb iseennast. Ja see on nii seetõttu, et kogu jõud soovide ja unelmate täitmiseks asub meie enda sees, mitte väljaspool meid.

Katia räägib oma nõidumise kogemustest. Armastuse nõidumisega ta enam ei tegele, sest sellega läheb alati midagi untsu. Katia sõnul oleme me kui väikesed tähekesed taevas, kellel igaühel on oma kindel teekond. Kui nõidusega seda teekonda vägivaldselt muuta, siis ei saagi muud juhtuda, kui kindlapeale midagi tuksi keerata. Armastuses juhtuvad asjad nii nagu nad juhtuma peavad ning kui proovid midagi muuta, siis keegi saab kusagil igatahes haiget. Raha asjadega on aga teisiti – nõiakunsti abil jõujooni muutes ei tee sa üldjuhul kellelegi haiget, vaid pigem eemaldad takistused, mis nö sinu seisavad raha ja sinu vahel. Katia pakub omaalgatuslikult välja, et ta võib vaadata, kas minu teel rahamägede juurde on ka mõni takistus. Selleks on tal aga pendlit vaja. Me ei leia muud sobivat, kui minu Hansapanga PIN kalkulaator, kuid Katia naerab kelmikalt ning leiab sellel erilise väe olevat, sest PIN kalkulaator on piltlikult uks raha juurde. Pendel ta käes käib hoogsalt ühele ja teisele poole, Katia vaatab mulle vahepeal üllatunult otsa, siis justkui kuuleks midagi ning siis hakkab naerma ning avaldab mulle saladuse, mida ma tegema ja mõtlema pean, et raha tee minuni vaba ja lai oleks. Proovin. Eks me näe, mis saama hakkab!! :)

Kui Katia on nõiakunsti loengu ning pendeldamise lõpetanud, võtab ta oma kotist siidsalli seest välja ilusate piltidega Taro kaardid. Segan kaarte ning tema õpetuse järgi pean oma vaime paluma, et nad läbi kaartide minuga räägiksid. Laual olev küünal tekitab salapärase õhkkonna, see on ilmselt minu kujutlusvõime, aga Katia nägu võtab järjest müstilisema varjundi ning keha võtab nõiduslikke positsioone. Katia lapib mulle erinevaid lauatäisi kaarte, mis peaksid rääkima tänasest ja tulevikust, armastusest ja minu professionaalsest elust. Ja räägivadki... Kohati ei ole kuuldul justkui mingit seost minu eluga, siis tekib aga äratundmisrõõm. Otsustan, et kuulan seda kui toredat muinaslugu ning jätan omale meelde vaid asjad, mis mulle meeldivad. Katia ennustab vahepeal raskemaid aegu, kuid alati lubab õnnelikku lõppu. Ta paneb mulle hingele, et iseend usaldaksin ja oma naiselikku vaistu kasutaksin. Ja see on sõnum, mille ma sellest 5 tunnisest õhtust kaasa võtan - et ükskõik mis tulevikus juhtub ning isegi kui kohati on raske, siis ei ole vaja muretseda, sest kõik ju lõpeb nagunii alati hästi :).

Marika, kellel vähem kui 2 kuu pärast on lootust uuesti normaalseks hakata