Õigel ajal õiges kohas ehk Bali Spirit festivalil

Päikeseloojangul, kui naabrinaine hanesid koju karjatab

Sumedalt +25 ºC

Balil Ubudis toimub suur spirituaalsuse- ja joogafestival „Bali Spirit Festival” ning kui kuulen, et see toimub minu seal olemise ajal, säran nagu lotovõitja. Tore kui juhtud õigel ajal õiges kohas olema!!!

Festivali kodulehekülg (www.balispiritfestival.com) ja seal olev kava on nii põhjalik ja huvitav, et pean seda kohe mitu korda enne uurima, et täpselt aru saada, mis toimuma hakkab. Lõpuks tõden, et kõige targem on mitte pead murda kuhu minna ja kuhu mitte minna, vaid osta festivali pass ning lihtsalt kulgeda tuju järgi ühest sessioonist teise. Balile sätib end festivali ajaks ka meie reisiblogi fänn pesueht Eesti poiss Mikk Singapurist, kellega festivali tulle astume.

Festival toimub Ubudi linnast väljas, umbes 15 minutilise sõidu kaugusel imeilusas Bali Burnati Kunstikeskuses. Joogatamise kohad on vaatega palmisalule, riisipõllule, basseinile. Eriti ilusad on hommikul kell 8sased joogatunnid, mil hommikupäike sillerdab palmide vahelt, muru on veidi kasteniiske ning joogaruumis lehvivad õrna briisi käes rõõmsalt valged kardinad ning kusagilt imbub rahustavat muusikat.

Festivalil on näha väga palju erinevat rahvast üle maailma – inimesi on Austraaliast, Jaapanist, Rootsist, USA-st, Šveitsist, Indiast jne, kuid rohkem eestlasi peale meie näha ei oleJ. Spirituaalsuse huvilisi on igasuguseid – kohtan Itaalia vanaema, Austraalia ärinaist, Hollywoodi produtsenti, tavalisi hipisid, joogagurusid, kes pool elu Indias elanud, töötut massööri, Tais elavat psühhoterapeuti, rändureid nagu mina ning rasedaid ja lapsevanemaid jnejne. On joogamaailmaga esimest tutvust tegevaid inimesi ning on terve elu praktiseerinud gurusid - festival pakub kõigile kõike. Festival ise on aga mõnusalt väike ja intiimne ning ei ole inimmassi ahistavat survet, vaid justkui sõpruskonna suvepäevad..

Iga päev on valida umbes 20 erineva jooga või meditatsiooni või tantsutunni vahel. Võtan omale eesmärgiks uudistada erinevaid joogastiile ning nuusutada kõike sellist, mida ma varem teinud ei ole. Selgub, et jooga ning meditatsioon kõigi oma alaliikidega on kõikvõimsad relvad, millega end rõõmsamaks ja võimekamaks teha, ravida ja energiat koguda, enda sees olevad anded üles äratada või rohkem armastust tunda.

Algatuseks käin Swami Shankardev Saraswati mitmel kursusel. Ta on kuulus ja tunnustatud joogi, kes on samal ajal doktor, kirjanik ning nõutud esineja üle maailma. Ta on elanud 10 aastat Indias, kus õppis joogat nii ülikoolis kui ka ashramites elades. Tema koduleheküljel on joogahuvilistele palju huvitavat lugemist (www.bigshakti.com).

Tema kursused on festivalil eriti nõutud ning puupüsti rahvast täis. Tema teeb jooga olemusest kõige lihtsama ja selgema kokkuvõtte, mille hea meelega edasi annan. Jooga on enese arendamise süsteem, mis annab meile võimaluse endi kogemiseks, selleks et avastada oma enda tõde – kes ja mis me oleme. Jooga ei ole teooria, mis ütleks täpselt, mida sa tundma pead. Ta annab meile pigem süsteemi – tehnika, mis laseb meil iseendal tõde avastada. Jooga on tee eneseteadvuse juurde – et avastada oma keha ja vaimu, personaalsust, tuvastada oma nõrkuseid ja tugevusi, oma võimeid ja sidemeid kõrgema teadvusega. Keha/vaim on elav laboratoorium, mida on võimalik jooga abil oma kõrgema teadvusega avastada, selleks et olla võimeline rohkem tundma ja kogema, seda kes me tegelikult oleme. Jooga toob tasakaalu ja kommunikatsiooni keha ja vaimu vahel. Sellel on ka välisele maailmale mõju, ehk nii nagu sa iseenda keha ja vaimuga suhtled, nii suhtled ka teistega Jooga praktiseerimiseks on mitmeid viise - füüsiliste harjutuste ehk joogaasendite võtmisega tekib füüsiline surve keha teatud punktidele, mis stimuleerib erinevaid organeid ning avaldab neile vajalikku mõju. Teine meetod oma keha ja vaimu stimuleerimiseks on helivibratsioonide kasutamine ehk mantrate lugemine. Ning kolmas võimalus on kasutada hingamist, mis tekitab keha vajalikes osades eluenergiat. Joogat tuleb harjutada nagu muusikainstrumenti – pidevalt ning kannatlikkusega, eesmärgiga õppida oma keha-vaimu mängima nii nagu ilusat pilli ja sellega tasakaalustada oma elu. Või kui sa tahad midagi saavutada, siis tuleb sellesse suhtuda nagu taime – pidevalt on vaja kasta ning hoolitseda. Meie keha oskab end ravida ja ise tasakaalu viia – meie sees on olemas selleks vajalik energia ja tarkus – peame ainult teadma kuidas seda kasutada- ja selleks ongi jooga, et see tarkus ja energia meie sees üles äratada.

Swami õpetab meile igas inimkehas asuvat 6+1 tšakrat (energiakeskus) puhastama ning üles äratama, sest tšakrates asuvad kõik meie keha funktsioonid. Nii sorime ja uurime oma seksuaalsuse, seedimise, enese väljendamise, intuitsiooni, närvide ja hingamise tšakrates leiduvat ning puhastame neid sisse-, väljahingamise ja mantratega ning tõmbame neile uut eluenergiat sisse. Teises loengus avaldab Swami meile saladuse kuidas jõuda arusaamiseni, kes sa oled ning kuidas seada omale pika- ja lühiajalist elu eesmärki – sankalpat. Kolmandal kursusel õpime enda sisse elujõudu Pranat hingama. Neljandal end totaalselt lõdvestama, lõdvestumise seisundis ise enda soove kuulama, neist aru saama ning enda sisemust nende saavutamisele häälestama.

Vahelduseks käin Anusara Joogas, kus õpetaja Patrick Greelman on kui Duracelli jänes ja spordikommentaator ühes isikus. Kahe tunni jooksul vääname ja pöörame end erinevates jooga asendites nii kuis jaksame, ainukese tingimusega, et meie vaagnaluud oleks koguaeg energia saamiseks hästi avatud (selleks tuleb imiteerida Jennifer Lopezi tagumikku). Taustaks kostab kõrval paviljonist aafrika trummide workshopi eksootilisi helisid ning tunnen kuidas nn avatud vaagnaluust energia sisse voolab. Energia on aga nii tugev, et saan sellise peavalu, et see läheb ära alles õhtul kogenud Kanada massööri poolt tehtava jalamassaaži abil.

Teise päeva imeliselt värskel hommikul lähen uudistama workshopi nimega „jooga ja kirjutamine”. Ja tõesti, see ongi see, mida me teeme näitleja/tantsija/joogaõpetaja Ines Sommelera käe all. Nimelt mängib taustaks imeilus loodushäältega lõdvestumise muusika, Ines juhib meid kolmel erineval korral oma häälega sügavasse meditatsiooni erinevatel teemadel – mina ise, armastus ja hetk elus, millele tänulik olla. Peale igat meditatsiooni palub ta meil võtta paberi ja pliiatsi ning panna kirja see, mida me nägime või tundsime ja täpselt sellises vormis ja viisil nagu see parasjagu tuleb. Uskumatu, näen ja tunnen iseennast, armastust ning kõik saab selgemaks. Kui paberi ja pastaka võtan, siis ilma mõtlemata voolab sealt lihtsalt tundeid, äratundmist ning ilusaid lausekombinatsioone. Ei olegi muud vaja, kui lihtsalt enne kirjutamist teha väike rännak enda sisse ning seejärel lasta sellel lihtsalt välja tulla, mis seal on. Seda tehnikat peaksid kõik kunstnikud harrastama – enne tööle asumist mediteerima ning siis lihtsalt laskma enda sees oleval ilul ja loomingul välja tulla – nii peaks igast loomingulisest krambist üle saama. Minu kaasosalejad selles workshopis loevad ette oma poolt kirjapandut - ning ma ei suuda uskuda - seal on imelisi luuletusi, ilusaid mõtteid, siiraid tundeid ning tundub, et nad on selle justkui maha kirjutanud mõnest ilusast raamatust, aga mitte sellega hakkama saanud siin joogafestivalil 15 minutiga?! Imeline, mis meie sees on ning milleks me kõik võimelised oleme.

Peale sellist tugevat emotsionaalset raputust, lähen Qi Gongi, mis on iidne spirituaalne kunst, mis on sünteesitud moodsa teadusega ning mis avab sinus energiad, et käituda kui mediteerija ja vahendaja. Õpetaja Ama Lia Wai-Ching Lee (www.creative-healing-arts.org) on oma peaaegu maani ulatuva punutud patsi ja laiade pükstega justkui iidne sõdalane. Ta pööritab meis sellised kosmilised energiad keema, et kumisen ja lendlen kusagil kosmoses veel terve ülejäänud päeva ning otsustan, et üle kahe workshopi päevas ei ole tervislik, sest kehas läheb liikvele harjumatult palju energiaid ning keha läheb sellest kõigest kergelt lolliks. Ka teised festivalil osalejad kurdavad, et ühtäkki on niipalju energiat, et ega öösel eriti und ei ole. Aga Qi Gong mulle põhimõtteliselt meeldib ning tahaks seda kunagi kusagil veidi põhjalikumalt õppida.

Järgmise päeva workshop jätkub minu jaoks veidi harjumatult kosmilisel tasandil. Nimelt teemaks on joga ja ayurveda – räägime keha funktsioonidest – ojas (häälda: odzas), tejas (häälda: tedzas) ja pranast. Meie elu on siis tasakaalus, kui suudame need kolm elu alus põhimõtet ära tasakaalustada. Nimelt Ojas on eluvesi ehk armastus; Tejas on kuumus ja elutuli ja prana on õhk ehk liikumine. Kõik need elemendid avalduvad nii meie kehades kui meie käitumises ning eesmärk on leida tasakaal nende elementide vahel. Vesi on vajalik tule läitmiseks, tuli on vajalik keha puhastamiseks, aga kui tuld on liiga palju, siis võib vesi ära kuivada. Näiteks tuld on vaja nii toidu kui oma halbade mõtete ära põletamiseks. Kui tuld ei ole, siis jääb kõik mädanema ning energia blokeerub ja keha jääb haigeks. Tuld saab tekitada näiteks vürtsikate toitude söömisega, vett magusate toitude söömisega ning teatud füüsiliste harjutustega ja mantratega (meie laulame: Ush manaha! Ja Shivashivashivashivashiva. Rõhk on „h” tähe peal). Ojasid on vaja aga rahunemiseks ja nautimiseks. See tundub mulle küll loogiline, kuid veidi liiga sügav ja kauge teema olevat ning otsustan selle selleks korraks sinnapaika jätta...

Lähen veidi skeptiliselt workshopi nimega „Jooga: naised tähistavad oma ühist võimu!” aga tulen sealt tagasi kogu festivali kõigist töörühmadest kõige suurema emotsiooniga. Nimelt on rühmas umbes 40 naist. Nooruke särasilmne õpetaja Rana Lee Araneta paneb meid tegema asju, mis liigutavad hinge ning enamus kogeb sellist müstiline nähtust nagu naisenergia jõud. Algatuseks kutsume läbi palve oma emad ja vanaemad ja vanavanaemad meiega kaasa lööma! Kahe tunni jooksul unistame, oma intuitsiooni kasutades viime oma unistused ellu - kogu see naistekamp tantsib ja kargab ennastunustavas õnnejoovastuses, ujub mööda olematut ookeani, vaatab sügavale üksteise sisse, nähes teises inimeses iseennast, kasutab ühist naisenergiat oma soovide täitmiseks, tekitab raviva energiahulga, ravib iseend, ruumis viibijaid ning kõiki teisi omale lähedalseisvaid naisi. Võtame emakesest maast energiat ning äratame sellega oma 500 000 munarakku ning viime veel läbi palju rituaale, mis ilmselt seda blogi lugedes tunduvad hullumeelsetena, aga kui ausalt tunnistada, siis ise selle sees olles tundusid need rituaalid olevat nii loomulikud, vajalikud, jõulised ning sellest tekkiv energia tõi iga naise näole suure naeratuse. Lõpetuseks tunnustame üksteist paarides. Satun kokku Kanada neiuga, kellel on sarnane lugu minu omaga... Jõuame 10 minutiga üksteise eludesse ning vajadustesse ning naiselikesse nõrkustesse niivõrd süveneda, et sessiooni lõpuks on emotsioon nii kõrgel, et purskume üheaegselt nutma ning langeme üksteisele kaela. Tahan sellega öelda, et see õpetaja avas meis kõigis midagi niivõrd tugevalt ning tekitas sellesse joogaruumi sellise energia, et võimalikuks sai paljude võõraste inimeste ühtsustunne. Mõtlesin kui kunagi koju tagasi tulen, siis võiks oma sõbrannad kõik kokku võtta ning seda naisteenergia värki veel veidi lähemalt uurida ning testida. JJ

Ülejäänud joogaklassid kus käisin, olid veidi tavapärasemad ning ei hakkaks siin neist pikemalt kirjutama. Lisaks joogale oli igal päeval arvukalt tantsu ja muusika workshope, kuhu mina ei jõudnud, kuid aafrika trummide ning aafrika tantsu töörühmades osalenud Mikk oli küll õndsa olemisega peale sealsetes vibratsioonides liikumist. Kellele tants ja muusika rohkem istuvad kui enda sisse vaatamine, siis on hulgaliselt head kraami õppimiseks ka selles valdkonnas. Lisaks toimus igal õhtul kultuuriprogramm, mis oli äärmiselt rahvusvaheline ja huvitav. Nimelt igal õhtul sai näha Bali traditsioonilisi tantse ning kuulda muusikat, oli üle maailma folk, fusioni, rocki ja head klubimuusikat, mille saatel hulluks minna.

Järgmine aasta toimub festival samas kohas 1.-5. Aprill (2010). Lisaks maailmatasemel õpetajatele, on palju huvitavaid inimesi ning lõbusat olemist. Soovitan soojalt!!!

Marika, joogajoovastuses