Külalisena Bali kodus ja köögis

Oma aias, kahe rõõmsa tuulelohe seltskonnas
+30 ºC

„Tule meile homme lõunasöögile”, kutsuvad Wayan ja Putri rõõmsalt! Võtan kutse oma uue pere poolt suurima heameelega vastu. Niis sätingi end reede ennelõunal külla minekuks. Külakost on suur peavalu – aga kuna minu külapoes peale ihupiima, pastakate, poroloonist kookide ja riisi suurt muud ei müüda, siis võtan kaasa poe riiulilt leitud Bali kohvi ning suhkrut ehk asju, mida pererahvas oma aiast ei saa ning nagunii peaks ostma.

Putri ja Wayan elavad naaberkülas, Wayani kodus, sest kohalike kommete kohaselt peale abiellumist kolib naine mehe majja. Tavaliselt lähevad siis tütred mehe juurde, vanemad pojad ehitavad omale vanemate maja kõrvale uued majad ning pere noorim poeg vastutab traditsioonide kohaselt vanemate eest ehk jääb elama vanemate majja. Wayan on pere noorim poeg ning nii elab koos oma ema ja isaga, tädiga, oma naise Putri ja kolme lapsega rõõmsalt üheskoos.

Bali elanikud on Wayani sõnul Hindu-Dharma usku ehk see on segu budismist ja hinduismist, mille põhialuseks on rahu ja armastus. Hinduismis ja budismis usutakse ümbersündidesse ning elurattasse ning svastika märk on eluratta sümboliks. Bali kodusid kutsutakse compundideks (mida võiks tõlkida kui ühendatud kodu vms), mis koosnevad paljudest hoonetest, mis põhiplaanina järgivad svastika kujutist. Compoundides on palju väikeseid avatud ruumiga hooneid, mille katused ja tornikesed on nikerdatud justkui pühakodadel ehk aia tagant piiludes näevad ka kõik Bali kodud välja kui templid. Nagu mainitud, siis kõik hooned tuleb sättida svastika joonte järgi - svastika peas asub perekonna tempel ning risti iga haru peal on siis vastav hoone. Aga enne ehitust on vaja teha veel üks oluline toiming. Nimelt tuleb minna preestri juurde, kes määrab maja jaoks õige ilmakaare, teeb jumalatele ohverdusi, et kõik läheks hästi ning annab ka sobivad kuupäevad ehitamiseks...

Perekonna tempel ehk sanga, kus viiakse mitu korda päevas läbi tseremooniaid/ohverdusi/palvusi. Wayani perekonna templis on 4 väikest templit - kolme uksega peatempel, millest iga taga elab üks jumal – Brahma, Vishnu, Shiva ehk kohalike keeles Ang, Ung, Mang. Eraldi tempel on headele vaimudele, üks riisile ning üks surnud esivanematele. Lisaks on templi nurgas veel väike majake, kus hoitakse tseremooniaks vajalikke tarvikuid. Igal hommikul ja õhtul viiakse igasse templis läbi offering ehk Jumalatele ohverdamise tseremoonia – templitesse ja kodu värava ning uste ette pannakse bambuse lehtedest korvikesed lilledega, viirukiga, jõukamad inimesed panevad ka pähkleid ning puuvilju ning pritsitakse peale värsket kookospiima. Peale igat söögikorda viib Putri tänutäheks toidu eest ning toidu jätkumise eest igasse templisse veidi toidujääke. Seda kutsutakse kohalikus keeles yadnya sesa.

Tseremooniamaja ehk sukaduka, kus viiakse läbi pulma või matusetalitused või muud perekonna olulisemad sündmused. Mesinädalate majas asuvad kaks magamistuba ning üldiselt veedab pruutpaar seal peale pulmi 3 päeva, kuid hiljem võib seda kasutada eluriimina ning terrass on kasutusel kui perekonna elutuba, kus telekat vaadatakse. Magamismaja, mis Wayani kodus on väike, ilus ja romantiline. Nimelt ehivad oranži maja hallist kivist lõputud nikerdused ümber uste ja akende. Uksed, talad ja aknaluugid on nikerdatud puidust ning uksel on terve kohalik Romeo ja Julia ehk Rama ja Sita lugu. Kõik on käsitöö ning miljoni pisikese detailiga – imeline. Aga selles väikeses nukumajas on imeväike magamistuba – kus magavad Putri lastega – kapi suurune ruum riiete jaoks ning veel üks väike tuba Wayani magamisasemega. Lisaks on veel tavaline köök gaasipliidiga ning eraldiseisvalt traditsiooniline köök lõkkega.

Lisaks svastika märgi järgmisele peab kõikide hoonete vahel olema kindel arv „tibusamme”, kuid kui Wayan mulle seda demonstreerib, siis ta ei ole mitte üks, kaks, kolm..., vaid justkui mingit luuletust (a’la: üki-kaki-kommi-vanamees-hüppas-üle-...). Loomulikult ei ole tegu mingi nalja lasteluuletusega, vaid kindlate nõiasõnadega, mis seavad kõik hooned omavahel täiuslikku harmooniasse. Tihedalt üksteise küljes asuvate hoonete vahel jookseb ilus mustriga plaatidest kõnnitee, mis on Svastika teljeks. Ühel telgede ja majade vahele jääval muruplatsil, söögitoa ees on aga perekonna elus väga oluline tähendus. Nimelt sinna maetakse iga lapse platsenta, kindlas järjekorras, poisid ühele poole ja tüdrukud teisele poole. Nimelt Bali inimesed usuvad, et platsenta on beebi nähtamatu sõber ning tema eest tuleb seetõttu hästi hoolitseda. Wayan küsib mult, et ma ju olen märganud, et väikesed beebid alati naeravad, räägivad ja mängivad kellegagi? Noogutan. Wayan ütleb, et see ongi nende nähtamatu sõber!!

Minu auks on elutuppa kaetud ilus lõunasöögi laud – toidunõude ning lusikate-kahvlitega. Olen imestunud ja küsin, et kas nad ise söövad ka nii? Putri selgitab, et tavaliselt Bali pere ei söö koos, vaid igaüks siis kui tahab ning seal kus tahab. Söömiseks ei kasuta nad lauda, vaid istuvad põrandal ning tavaliselt söövad nad parema käega. Oleksin ka eelistanud Bali toitu kohalike kommete järgi proovida, aga ilmselt Balile sattunud rikaste lääne turistide järgi on kujunenud arvamus, et läänlastele on vaja kõike teha nii nagu neil kodus kombeks. Ja Wayani pere on näinud palju turiste, sest Wayan oli enne oma insulti matkajuht.

Putri meisterdatud lõuna lõhnab lausa imeliselt. Alustame kurgisupiga. Kes oleks võinud arvata, et kurgisupp võib olla nii hea. Uurin, kuidas ta seda tegi, aga ta palub retsepti mitte avalikuks teha, et mõni lääne restoran tema esivanemate retsepti pihta ei paneks. Üldjoontes võin öelda, et sibul ja küüslauk tuleb ilusti ära praadida, lisada vett ja kookose õli ning siis kurgid. Nii lihtne see ongi. Proovige järgi!! Teise käigu baastoiduks on loomulikult riis, kuid sinna juurde käivad igasugu hõrgutised. Alustame „metsiku pardi munad kastmes”. Mune saab põllumeestelt, kes neid omakorda saavad metsiku pardi pesasid rüüstates. Munad on keedetud ning siis küpsetatud ahjus kohalike vürtsidega – galaangaliga, tomorikiga ning kastmest ei puudu ka kookospiim ja sibulad. Need orgaanilised munad selles eriliselt hõrgus veidi vürtsises kastmes on niivõrd head, et viivad lausa keele alla. Laual on veel kookosõlis praetud baklažaan, ning kana karri koos tapioka lehtedega (näeb välja nagu spinat). Ma vist ei ole siin reisi jooksul kordagi saanud sellist rahvuslikku söömaaega, mille jooksul pakutav iga toit lausa keele alla viib. Ilmselt on põhjuseid mitmeid – Putri on vaieldamatult lausa superkokk ning teiseks on nad arvestanud minu läänemaitsega. Nimelt mainib Putri, et tavaliselt nad söövad ise palju vürtsikamat toitu, kuid kuna minu kõht on tundlik (selle mõtlesid nad ise välja), siis tegid nad vähe vürtsist toitu. Serveerimata ei jää ka magustoit – magustoiduks on Pasung ehk riisikoogid. See on sisuliselt banaanilehte pakitud pirukas. Peale banaanilehe eemaldamist tuleb välja valge aurutatud purustatud riisist kakuke – nagu valge teraline sai, mille sees on pruun sulanud palmisuhkur (maitseb justkui šokolaad). Väga hea! Koogi kõrvale pakutakse Bali kohvi. Bali kohvi on selline naljakas – lahustuva ja purustatud oakohvi vahepealne variant. Nimelt on see hästi peen nagu lahustuv kohv, kuid ta ei lahustu tassis, vaid jääb tassi põhja nagu purukohvi puhul. Ja maitse on vänge.

Peale oivalist lõunasööki teen tuuri Wayani isa riisipõldude vahel ning saan tuttavaks tema lehmade ja sigadega. Wayan selgitab mulle: „Ise me neid loomi ei söö, vaid müüme raha saamiseks maha. Nad on nagu, noh... minu krediitkaart - sealt kust raha saab!”

Marika