esmaspäev, 8. veebruar 2010

„Kodulinn“ Cusco


Pärast lõunat, mil mu ette toodi taldrik lihamäega, millest oleks piisanud kolmele mehele
Cusco kohal pilve sees on hetkel auk ja sealt paistab päike



Kui me Marikaiga Cuscosse jõuame - sajab. Õues on külm, hotellitoas veel külmem. 3300 meetri tõttu on tunne nagu südamehaigetel ning hingata pea võimatu. Linn oli paksult turiste täis ning veel paksemalt apaca sokke ning „üks foto apacaga“ teenust pakkuvaid tüütuid müügimehi täis. Armsast linnakesest ei ole lõhnagi. Ikka sajab. Prr... miks küll igalt poolt kostus siis, et Cusco tore on? Siia ma küll peatuma ei jää, olgu ma nii tüdinud sellest koti pakkimisest kui tahes!


Osade kohtadega aga kohe on nii, et jõuad kohale ning nägu venib pikaks, sest noh kohe üldse ei ole ju see, mis.... ette kujutatud sai. Erinevate allikate ning inimeste muljete põhjal võis järeldada, et Peruu ning eriti Cusco ümbrus on üks võimsama energiaga kohti maamunal. Ja mis seal salata, mul oli ju tunne, et sellise kohas oleks ju tore mõnda aega sellest energiast osa saada... Võta näpust... nutuvõre tuleb peaaegu suu ümber ning minu armastatud troopikasaare Bali igatsus järjest süveneb.

Kõik võib ühe ööga muutuda – nagu kõik siin elus. Hommikul paistab päike ning koos sellega paistab ka Cusco uues valguses. Peaväljaku võlvidealused on võluvad, mäkke viivad trepid meeldivad, ilusad kohvikud kutsuvad, käsitööpoed meelitavad ning väljakul ringi hängivad turistid huvitavad... Avastan end mõttelt, et võib-olla ei oleks siiski nii halb siin veidi elada?!

Ja ülejärgmine päev sajab – ma soovin lahkuda.

Üleülejärgmine päev paistab päike - ma soovin jääda.


Lõplikuks otsustusmomendiks saab see, kui Marikaiga avastame Cusco äärelinnas mäe otsas vana Kuutempli varemed koos imelise vaate, imelise loodusega ja miski imelise atmosfääriga/energiaga/võluga ... Ja sea mäe otsas ma tean, et ma jään... Siin on ju tegelikult kõik (peale sooja ilma) olemas, et end koduselt mõnda aega tunda:



*Cusco linn on ajaloohõnguline, salapärane oma väikeste tänavakeste ning nurgatagustega. Linnas on lõputult erinevaid väljakuid, kus inimesed purskkaevude ääres aja möödumist jälgivad. Tänavaid, kus võid end tuhat aastat tagasi seiklema mõelda või siis oma sportlikku vormi treppide abil katsetada. Linnas on trepipealsed, kus saab end käsitöölistega vestlema unustada, kangialuseid, mille sügavuses peidus imelised rohelusse uppunud aiakesed koos kosutava coca-teed pakkuvate kohvikutega. Ja mõnel õhtul on ööklubis isegi mõni huvitav inimene...




* Minule aga kõige olulisemaks avastuseks on see, et 15 minuti autosõidu (ülesmäge) või siis 30 minutilise jalutuskäigu (allamäge) kaugusel on üks imeliselt müstiline koht, kus vesi vuliseb, tuul vihiseb ning loodus sahiseb. Koht, kuhu võib koos lambakarjustega terveks päevaks ära kaduda, salakohtades segamatult mediteerida, sõbraga filosofeerida või lihtsalt pilvede kõrguselt jälgida, kuidas elu omasoodu all linnas või siis metsa sees veereb. Kui sellest väheks jääb, siis on hea teada, et Cusco lähedal on Püga Org, mis paneb oma iluga isegi vähem emotsionaalse inimese südame põksuma...



* Linnas leidus mulle üks sobiv pesa, kus end sisse seada ning mõnda aega oma kotti mitte pakkida ning kogunenud raamatukuhja väiksemaks lugeda.



* Linnas on olemas ränduri elust puhkamiseks või siis pigem tavaliseks elus vajalik infrastruktuur – head restoranid, värske puu-ja juurvilja valikuga turud, ilusad kohvikud, raamatupoed ning kuskil pidavat isegi ujula olema..

Ja justkui boonusena sain ma kingituseks turistidevaba linna, sest Machu Picchu jääb märtsi lõpuni suletuks...




Carramba!
Marika (fotol minu igapäevane Cusco külma vastane vormirõivastus - ponthso ja villane müts, villased sokid fotolt ei paista)

2 kommentaari:

maris ütles ...

Kui Mehhikosse Puerto Vallartasse satute, tulge külla ;) mariskilk@gmail.com
Tel (+52) 322 222-2864
www.lenomorfin.com

Maris

marika ja tom ütles ...

Tere,

Suur tänu küllakutse eest! Mehhiko küll hetkel plaanis ei ole, aga nagu elu näitab, iga päev võib midagi muutuda...
Vaatasin kodulehekülge ning tundub, et tegu oleks igati huvitavate inimestega, kellele külla tulla..

Tervitustega,
Marika