teisipäev, 16. september 2008

Teel Türki

Stockholmi lennujaam
+9ºC, sombune


Hej alla pojkar och flickor!

Maandudes Rootsi ja kirjutades neid ridu Stockholmi lennujaamast võib küll pühalikult raporteerida, et oleme pühkinud Eestimaa tolmu oma jalgade alt. Lõpuks ometi oleme ka päriselt reisil:) Kuigi mõtted on veel osaliselt koduses Eestis ja kõigil neil armsatel inimestel, kes meid nõnda soojade ja ilusate sõnadega teele saatsid.

Kuna meie erilises huviorbiidis on ka meie teeloleku ajal see, mis meiega psühholoogiliselt reisil toimub, siis lõpupidude ja hüvastijättudega on juba paar tähelepanekut tehtud.

Esiteks: Kui üldjuhul eestlased hakkavad üksteise kohta ilusaid asju ütlema üldjuhul alles siis, kui inimest enam meie hulgas ei ole, siis pikale reisile mineku puhul on võimalus juba oma eluajal kuulda, kuidas su lähedased sinust tegelikult hoolivad ja mida sinust arvavad ja mida eriti hindavad. Ehk kõik, kes ihkavad väikest „egobuusti” või kes ei mõista, mis nendest kasu on, siis soovitaks soojalt pikale reisile minna – siis te alles kuulete kui toredad te olete. Igatahes meie mõlema jaoks oli see väga imeline kogemus. Omaltpoolt aga suur tänu kõigile neile ilusate sõnade ütlejatele.

Teiseks: Reisile ehk „ära minek” avaldab ka isiklikule psüühikale piisavalt mõju. Kui nö tavaelus on aega reageerida ja pead murda igasugu tühja-tähja pärast, siis „ära minek” annab hoopis sellise signaali, et „ära ärritu, sa lähed nagunii ära ja sellel kõigel ei ole mõtet”. Nii juhtubki, et kõik inimesed tunduvad paremad ja maailm ilusam, sest pisiasjadel ei ole enam tähtsust.

Istudes aga siin Stockholmi lennujaamas, siis võib öelda, et pärast klaasikest veini hakkab mõnus reisimelu maad võtma: näiteks raalisime siin välja, kus me täna öösel Istanbulis ööbime:) Ja kuidas Atatürki lennujaamast sinna pääseb – tsiteerides peast - light metro’ga lõpppeatusesse ja siis üle mingi väljaku ja trammi peale ja sealt edasi Sultanahmeti väljakule (mis kubiseb hostelitest ja muudest majutuskohtadest). Ja väike seiklus õhtuses Istanbulis ja olemegi kohal!

Uued muljed juba järgmisest riigist.

Marika ja Tom

2 kommentaari:

Rain ütles ...

Näed-sa-siis, lennujaam mu töökohast vaid 5 min kaugusel, aga võta näpust, riiki omaltpoolt tugevdades... :) Oleks tahtnud näha ja paar sõna vahetada, "selle hullu plikaga", Tom niiet kui tagasi, siis astuge ikka Raplast ka korra läbi!
Kuigi mul on jätkuvalt KURATLIKULT hää meel TEIE üle, olen igatahes oma sügavas südamesopis ka pisut KADE (häbi mul olgu...)!
Türgi, mul ka väike kogemus sääl maal olemisest, kadetina madruse vormis Antalyas, kuid see juba teine jutt ja teises kohas. Teile aga veelkord põnevaid hetki!
Eesti Vabaks!
Rain
p.s. teie kirjutistega alustan ma oma tööpäeva, siis saab kindlasti olema omamoodi energisüstiks!

Anneli ütles ...

Hei, Türki ikka jõudsite? No lihtsalt nii ootaks esimesi emotsioone uuest elus kus näiteks hommikuti enam tööle ei pea minema jne. :)