Sama mõnus ilm, mis Balil
Nonii, vaevu on aasta sellest möödas, kui ma end Bali nõiaringist lahti suutsin murda, kui taaskord siin blogis Balist juttu tuleb. Mis seal salata, need, kes seda blogi mõnda aega külastanud on, teavad ilmselt väga hästi, et Bali on see koht, kuhu ma oma südame kaotasin (just, saarele, mitte mõnele mehele) ning mida ma lausa oma teiseks koduks hakkasin pidama. Ilmselt on olnud võimalik siit ka välja lugeda, et ma plaanin Augustis Balil tagasi olla, sest sellest sõltuvusest on ilmselt võimatu kunagi lahti saada.
Mis mind ära võlus?! See jumalate saar on segu väga omapärasest kultuurist, värvikirevast ning ühiskonna alustalaks olevast hinduismi-budismi usust, imelisest lopsakast troopilisest loodusest, ilumeeli köitvatest riisiterrassidest, lõputust veevulinast, randadest, lillepuu lilledest naiste juustes, vägevatest vulkaanidest, eksootilisest kohalikest, kes on tulemas või minemas arvukatele templitseremooniatele, omapärastest tantsudest ning kosmilisest muusikast, Bali nõidarstide trikkidest, kohalike lõputust uudishimust, hea ja halva energia tasakaalustamisest, naeratustest, joogast-meditatsioonist, maitsemeeli erutavatest toitudest ning uskumatust filigraansest käsitööst, kukevõitlusest, teeäärsetes kraavides pesu pesevates paljaste rindadega naistest, sadadest tuulelohedest, valgesse riietunud preestritest, kunstist, mootorrollerite virr-varrist, päikesetõusudest ning –loojangutest ning mõnusast soojast ilmast! Minu Balil elatud 5 kuu jooksul, ei saanud ma kunagi piisavalt ära imetletud kohalike elustiili ning oma elukeskkonda, kus tundus, et kõik on kunst või siis parasjagu muundumas kunstiks... sealhulgas minu oma elu.
Enamus turiste teab Balit kui „paketireisi“ sihtkohta koos ülerahvastatud ning peomeeleolukate randade järgi, kuid see ei ole Bali. Või siis see on pigem üks tuhandik selle saare võludest. Ma sooviksin väikesele grupile inimestele just näidata seda imelist ja omaanäolist Balit – seda jumalate saart koos selle imelise kultuuri ning inimestega. 9.-22. oktoobrini toimuva reisi ajal on soovin paotada ukse ühe hariliku Bali pere igapäevaellu, kus saab tutvust teha nende elufilosoofiaga ning nende alati õnnelik-olemise saladusega. Soovin reisile tulijatele näidata ehedat templitseremooniat (ilma turistide massideta) ning tutvustada Bali nõidarsti. Osaks Bali usutraditsioonidest on tuua igapäevaseid ohverdusi jumalatele ning suhelda ka mustade jõududega – me õpime läbi ohverduste meisterdamise suhtlema jumalate keeli ning saame aimu heade ja halbade jõudude tasakaalustamise vajadusest. Piilume Bali külakeste igapäevaelu, saame aimu ööpimeduses läbi viidavatest Bali tantsudest. Upume troopika ilusse, ujume värvikirevate kalade maailmas, ronime vulkaani otsa ning kondame tuulelohedest tapilise taeva all avarate riisipõldude vahel. Lisaks sellele on pali enda hellitamise koht – lisaks meie puhkekohtadeks valitud loodusega ühtesulanduvatele hotellidele, on Balil lõputult võimalusi end lasta mudida, kreemitada, puhastada ja uuendada.... See on see Bali, mis mind ära nõidus. Ning usutavasti nõiub teidki, kui sinna satute...
Marika, kelle maailmaränduri staatus hakkab vaikselt ametiks muutuma :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar