Pärast petturist taksojuhi üle võidu saamist
Poliitilised tuuled
Vasilio on 19 aastane Boliivia poiss. Poiss nagu poiss ikka – teksadega ning nokamütsiga ning läbi huule on torgatud popp rõngas. Vasilio räägib loomulikult hispaania keelt, Boliivia lõunaosa teist rahvuskeelt ketšuat ning juba kaks kuud ka mõned laused inglise keelt. Vasilio viskab turistidega nalja, proovib hoolikalt kõigi poole hoolikalt pähe õpitud nimepidi pöörduda ning laseb oma telefonist uusimaid hitte. Alles kolm kuud tagasi möödus selle noormehe elu aga suures osas sõna otseses mõttes pimeduses – mäe sees mürgiseid aure hingates ning kuradiga kokkuleppeid sõlmides.
Olen väikeses Boliivia linnas Potosis, üle mille kõrgub 4200 meetri kõrgune Cierro Rico ehk tõlkes Rikas Mägi. See mägi on Potosi linna õnn ja õnnetus üheaegselt. Nimelt peetakse vaesusest õhkuvast Potosid üheks maailma kõige rikkamaks linnaks, sest see suur mäemürakas peidab endas tohutuid mineraalide varusid. Nii on selle mäe seest kulda, hõbedat, tsinki ja teisi väärismetalle kaevandatud juba alates 1550ndatest aastatest. Vanasti olevat Potosi koguni nii rikas olnud, et tänavad olevat olnud hõbedaga kaetud. Täna linnas ringikõndides annavad endistest hiilgeaegadest võib-olla õrna aimu vaid koloniaalstiilis majad, kuid mitte kohalikud inimesed ning nende elustiil. Rikast mäge võib aga õnnetuseks pidada seetõttu, et töö mäe sees olevates kaevandustes on ränkraske ning eluohtlik. Enamusel linna tööealisest elanikkonnast, kes kaevandustes tööl käib, on kaevanduste õhk kinkinud silikoosi (kopsuhaigus mürgistest õhust) ning garanteerib ka üldjuhul varase surma. Õnnetus seisneb ka veel selles, et üldise vaesuse tõttu, on ka teismelised poisid sunnitud kooli hülgama ning oma kopsud mürgitama ning noore elu pimedusse matma. See on aga asja kergem külg, sest tegelikkus on see, et lisaks haigustele sureb kaevanduses igal aastal tuhandeid mehi ka õnnetuste tagajärjel.
(fotol mehed ühiselt koka lehti järamas enne kaevandusse sisenemist)
Veel kolm kuud tagasi võis öelda, et Vasilo lugu on sarnane teiste siinkandi noorukite lugudele. Nimelt Vasilio alustas kaevanduses töötamist, kui ta oli 10 aastane ehk tänaseks on ta maasügavuses on tervist rikkunud 9 aastat. Vasilio isa suri kaevanduses. Vasilio emale kui lesele makstakse küll 14,50 USDi pensioni kuus, kuid sellest ei piisa äraelamiseks. Nii töötab ka Vasilio ema täna kaevanduse prügi sorteerides ning väikest lisa teenides. Vasilio 12 aastane õde müüb kaevanduse sissekäikude ees turistidele väärismetallide näol suveniire. Vasilio pere elu möödubki kaevanduses, sest nende väike mudablokkidest ning ilm akendeta hütt asub otse kaevanduse sissekäikude ääres. Vasilio käsitleb dünamiiti nagu mänguautot. Küsin, et kui vana ta oli, kui ta oma esimese dünamiidiplahvatuse tegi. „Kümme“, vastab Vasilio. 3 kuud tagasi, kui üks südikas Boliivia naine tegi oma uue turismifirma, aga muutus Vasilio elu tundmatuseni. Nimelt päästis too naine Vasilio kaevanduse pimedusest, võttes ta vaatamata turismi hariduse puudumisele tööle kaevanduse giidina. Vasilio väidab, et on nii õnnelik, et kaevandusest pääses. See oli raske töö. Ta enda sõnul on ta tervis täna enam-vähem korras. Ka ta käekiri on täiesti loetav, mis enamuse kaevanduse töötajate puhul on võimatu, sest raske töö purustab käe närvid ning liikuvuse. Vasilio räägib, et nüüd, giidina pääseb ta linna. Varem ta ema teda linna ei lubanud ning kogu tema elu oligi muserdav kaevandus.... Nüüd teeb Vasilio hommikuti turistidele tuure, pärastlõunal proovib koolis järele jõuda ning õhtuti käib inglise keelt õppimas. Täna julgeb Vasilio unistada juba ka helgemast tulevikust ning karjäärist turisminduses..
Sel päeval, kui kaevandust külastan, väidab Vasilio, et suure mäe kõhus on umbes 8000 meest. Koopa suudmete poole liigub või nende eest kükitab koka lehti närides nii vanamehi kui ka teismelisi poisikesi. Kaevuri elu on raske – nimelt on vahetused üldjuhul 24 tunnised. Kuna õhk on kaevanduses mürgine, siis selle aja jooksul kaevurid üldjuhul ei söö. Näritakse vaid koka-lehti. Nagu siin blogis ka varem juttu on olnud, siis koka-lehed annavad super-vastupidavuse. Lehtede närimisel kaob nälja-, janu-, väsimustunne. Nii topib üks kaevur korraga suhu kuni 500 lehte ning pea iga kivi toksiva mehe põsk on kokalehtedest punnis. Kaevanduse ees põlvitavad tolmu sees vanad pealtnäha põdurad naised, kuid kes minu suureks üllatuseks suudavad suure haamriga kive toksida – need on, on kaevurite lesed. Naised üldjuhul kaevanduse sees töötada ei tohi, kuid kaevurite leskedele tehakse erand ning nad võivad nö kaevanduse prügi sorteerida ning sellest õnne korral väärismetalle leida.
Kaevanduste omanikeks on väikesed kooperatiivid. Igas kooperatiivis on kolme tüüpi töötajad - partnerid või omanikud, esimese klassi kaevurid ning assistendid. Partneri või osaniku sissetulek sõltub suuresti õnnest – kas satud kaevanduses väärismetalli soone peale või mitte. Vahest on paremad ajad ning siis jälle kehvemad ajad. Kõik töötajad peavad kogu varustuse ise ostma – alates riietest kuni lõhkamiseks vajaliku dünamiidini välja. Keskmiselt on partneri teenistus järgmine. Leitud metalli müügi pealt teenitakse 1200 Bol nädalas (EEki saamiseks korruta 1, 7-ga), kulutatakse 700 Bol ning puhastulu on 500 Bol. Esimese astme kaevur teenib umbes 50% sellest, mis partner. Ehk ta peab oma leitud metalli tulust 50% partnerile andma. Assistent teenib umbes 50-70 Boli nädalas. Assistent saab oma palga igaljuhul, isegi kui metalli ei leita, nimelt siis on partneri kohustuseks assistendile omast taskust maksta. Teenimine sõltub loomulikult metalli hinnast turul. 90ndatel oli aeg, mil metalli hind väga kõrge ning paljud poisid ostsid omale peale kuu aega kaevanduses töötamist autod... (Võrdluseks boliivia miinimumpalk on 1400 boli kuus).
Naisi ei lubata aga kaevandustesse mitte aga soolise võrdõiguslikkuse või võrdsusetuse tõttu, vaid palju müstilisemal põhjusel. Nimelt usub iga Potosi elanik, et mäe valitsejaks on Kurat ehk Tio (hisp. keeles Onu). Tiol on Pacha Mamaga ehk Emakese maaga väidetavalt armusuhe ning nende armuviljadeks ongi kaevandatavad mineraalid. Kui aga kaevandusse tuleb teine naine, siis Pacha Mama võib kergesti armukadedaks muutuda ning enam mitte mäge mineraalidega varustada. (alates 70ndatest lubatakse kaevandusse nais-turiste, sest kaevurid otsustasid, et 1-2 tunniga ei jõua Tio armumänge veel naisturistidega mängima hakata).
Tiost rääkides muutuvad aga kaevanduses töötavate meeste näod tõsiseks. Kaks nooremat poissi kinnitavad, et Tio eksisteerib tõepoolest ning et kõik kaevurid kardavad ja austavad teda. Erinevaid lugusid tõestamaks, et Tio tõepoolest mäe sees elab, tuleb poistelt nagu varrukast. Esimene lugu on mehest, kes töötas kaevanduses ülemusena ehk partnerina. Kuulduste järgi sõlminud see mees 90ndatel Tioga oma hinge müümise pakti. Kokkulepe seisnes selles, et mees ohverdab iga nädal kuradile ühe inimhinge ning vastutasuks saadab teda kaevanduses alati õnn ehk ta leiab palju väärismetalle. Teistele kaevurite jaoks tuli asi päevavalgele siis, kui äkki hakkas igal nädalal mõni noor uus poiss kaevanduses surma saama (iga nädal tuli kaevandusse palju uusi õnneotsijaid tööd proovima) - küll õnnetusjuhtum või mõni haigus. Iga kord korraldanud see mees ehk ülemus üllatuslikult noorele lahkunule suured matused ning nutnud peietel nagu oma poja pärast, kuigi ta surma saanud poisse isegi mitte ei tundnud. Kahtlasena tundus teistele kaevuritele ka see, et sellel mehel hakkas äkki tohutult metalliga vedama. Tänaseks on see mees Boliivia üks rikkamaid inimesi. Väidetavalt olevat tal lisaks mitmetele majadele ning tohutule rahale ka hoovi peal üheksa Hummerit!!!
Olen suure mäe sees, kaevurite versiooni kohaselt Kuradi maailmas ning istun kitsukeses koopas, punase, karvase ning sarvedega mehe ees. Selline Tio on igas kaevanduses ning iga sissepääsu juures. Vasilio paneb Tio suhu põlema kolm suitsu ning kallab ta sülle kanget alkoholi. Tio on küll kivist, kuid talle sügavalt silma vaadates, tekib minus kõhedus. Silmad on klaasjad ning punased ning külmad! Prr... See kõle pilk elustab minu jaoks Vasilio poolt räägitavad lood, kes väidab, et on Tio hinge kohalolekut ise tajunud. Nimelt kord läinud ta üksi Tiole ohverdusi viima ning nägi, kuidas kuju seest tõusis üks inimese kujuline vari ning lahkus kaevanduses suunda, kus tavaline inimene läbi ei pääse. Vasilio lisab tasasel häälel, et Tio soovib paljude kaevuritega pakte teha. Need mehed (peamiselt partnerid), kes ei soovi oma hinge Tiole müüa, pidavat aeg-ajalt oma keha Tio kujule pakkuma, kuid sellest valjusti omavahel ei räägita. Vaatan suurt punast ja karvast kivist raiutud Tio kuju, mille üle-elu suurune meheau on millegipärast purunenud.... Kas tõesti?! Kõhedusest pimeda kaevanduse ees ning austusest Tio vastu võtan tema auks ka lonksu 96%list alkoholi. Uhh..
On nende kaevurite sala-lugudega kuidas on, aga igal aastal juuni viimastel nädalatel ning augusti esimesel nädalal toimuvad Rikka Mäe ümber suured ohverdus-pidustused. Kõik kaevurid kogunevad kaevanduste sissepääsude juurde, et Pacha Mamale hea õnne nimel ohver tuua. Selleks puhuks ostavad kaevurid maameestelt parimad laamad ning jalutavad nad kaevandusse. Laamale joodetakse 96%list alkoholi, antakse sigarette suitsetada ning söödetakse koka-lehti. Aga see ei ole veel kõige hullem, sest kohe peale seda lõigatakse vaestel loomadel lihtsalt kõri läbi. Laamade verega pritsitakse üle kaevanduste sissepääsud ning loomad maetakse sinnasamasse kaevanduse sissepääsude juurde. Samal ajal kaevurid pidutsevad ning söövad selle pidupäeva erirooga (valmistatud ka laamast) ning joovad kanget alkoholi. Vahest ei ole aga mäe sees elav Tio ohverdatud laamadega rahul. Ehk aeg-ajalt pidavat juhtuma, et üks pidutsevatest kaevuritest langeb transsi ning tal tekib vastupandamatu kihk kaevandusse siseneda. Kuigi tavaliselt tema sõbrad pidavat teda takistama, siis tihtipeale siiski mõni mees pääseb kaevandusse sisse ning enam kunagi sealt elusalt ei naase. Küsin, et, mis diagnoosi arstid kadunukesele panevad. Vasilio väidab, et ühel tema tuttaval, kellega selline asi juhtus, temal tuvastasid arstid lahkamisel lihtsalt loomuliku surma. Aeg-ajalt juhtuvat ka „õnnetusi“.
Neile, kellel eelolevatelegendide müstilisusest pea huugama hakkas, võib huvi pakkuda alternatiivne selgitus Tio loole. Nimelt 16 sajandil võtsid hispaanlased kogu väärismetalli kaevandamise kohalikelt üle. Lisaks sellele, et nad tõid Aafrika orjad kaevandustesse tööle, kes kõrgusehaiguse ning külma tõttu kuidagi vastu ei pidanud, värbasid nad ka kohalikud tööd tegema. Esialgu meelitasid nad rahaga, et mees, mine tööta 6 kuud kaevanduses, maksame sulle 38 raha ning hoolitseme su perekonna eest. Kui mees 6 kuu pärast tagasi tuli, siis selgus, et hoopis tema võlgneb hispaanlasele 38 raha, sest hispaanlane hoidis tema pere ju terve see 6 kuud üleval! Ega mehel muud üle ei jäänud, kui võla tasumiseks järgmiseks 6 kuuks kaevandusse tagasi minna. Ühel hetkel aga tabasid kohalikud ära, et neid kasutatakse orjadena. Niisiis elasid ning magasid ning sõid nad 6 kuud kaevanduses, kuid tööd ei teinud. Üks mees, kes oli aga pugeja, läks hispaanlastele kituma, et kohalikud sugugi mäe sees tööd ei tee. Hispaanlased kratsisid kukalt ning tulid lagedale ideega... Nimelt, on kohalikud põlisrahvad alati uskunud maa sees olevasse jumalasse. Kuna kohalaikud aga maa sees olevat jumalat kunagi näinud ei olnud, siis ei olnud neil ka õrna aimu, milline see jumal välja võiks näha. Hispaanlaste geniaalne idee seisneski selles, et nad personaliseerisid selle maasisese jumala. Nii nad meisterdanudki kuradi kuju, viinud selle koopasse ning öelnud põlisrahvastele, et kui te tööd ei tee, siis see jumal – kurat, karistab teid. Kohalikud uskunudki, te see ongi see maasisene jumal ning hakkasid teda kartma.
Vasilio aga sellesse loosse ei usu. Ta väidab, et Tio on tegelikult kaevurite sõber ning aitab paljusid. Seepärast teevad kaevurid ka igal teisipäeval ja reedel suure ohverdus-tseremoonia Tio juures, mil nad panevad Tio suhu sigarid tossama, piserdavad ta kange alkoholiga ning puistavad koka-lehtedega üle. On oluline olla Tioga heades suhetes, sest see tagab õnne ja edu metalli leidmisel ning hoiab õnnetuste eest.
Marika
p.s Vasiliost on tehtud ka päris muserdav film „Devils Mine“. Kes Potosisse satub, soovitan võtta Vasilio tehtav tuur kavandusse. Agentuur, kes poisse kaevandusest päästab ning kus ka Vasilio oma uuele ja lihtsamale elule alust paneb on: „Amigos de Boliva“, aadress: Ayachucho 20 või e-mail: amigos-boliviapt@hotmail.com
2 kommentaari:
Kui huvitav lugu!!!!
Kelli, tänud:)!!!
Postita kommentaar