neljapäev, 25. märts 2010

Sündimata alpaka poeg, surnud koolibri ja šokolaadikook vol 1

Peruu aeg - kui lepid kohtumise tänaseks, tullakse ülehomme

Kohe imelik on, kui ei saja...

„Üks sündimata alpaka poeg, surnud koolibri, alpaka rasva, sipelgasitta...“, loetleb pika musta punupatsiga mees minu väikeses toakeses valjusti asju, mida me järgmiste päevade jooksul hankima peame. Meie on mina ja Nancy (alumisel fotol), kes on minu Peruu sõbranna. Mehel on lisaks pikale patsile ka suured ja head silmad ning šamaaniamet. Šamaaniks võib siinmail saada kahel viisil: a) kui sind välk lööb või b) kui sul ilmnevad noorukieas erilised anded. Minu toas oleva šamaaniga juhtus variant a Nimelt kui ta oli viiene, siis lõi teda välk ning sellest ajast saadik, suhtleb ta vaimudemaailmaga ning asjad, mis ta ütleb, lähevad enamasti täide.

„... talu kana muna, portveini, coca lehti, nelgi õisi, Coca-cola...“, jätkab šamaan loetelu. „Coca-cola?“, ei suuda ma oma imestust varjata. „Kas pacha-mamale (emakesele maale) meeldib tõesti see keemiajook?“ uurin ma pettumusega. Šamaan vastab, et pacha-mamale meeldivad hirmsasti magusad asjad ning ta jätkab oma loetelu: „.. üks pudel õlut, indiaani sigareid, šokolaadi küpsiseid, 12 reaga maisitõlvik, chicha (kohalik maisiõlu) tegemisel esimesed kaks kooritava tassitäit, kinkepaberit, värvilisi paberhelmeid, lilli mett, lillevett, küünlad, lehma sõnnikut.“ Šamaan jääb korraga mõtlikuks ning ütleb:“Tegelikult te võiksite ise mingit sööki teha – sellest siis esimese portsu anname pacha-mamale!“. Nancy on terve selle aja usinasti kribinud ning pikk nimekiri on paberil. Meil on täpselt 2 päeva kõigi nende asjade kokku otsimiseks.

(fotol sündimataning "mumifitseeritud" alpaka pojad)


Kohalikud peruulased teevad üldiselt ohverduse pacha-mamale kord aastas – augustis, siis kui talv lõppeb ning tuleb maakündmise ning istutamise aeg. Siinse uskumuse kohaselt tuleb ennem anda ehk emakesele maale ohverdus tuua, küll ta siis pärast annab. Erakorralisi ohverdusi pacha-mamale tehakse siis, kui on mõni oluline sündmus tulemas - pikk matk või on tegu uue äriga või on tervisega mõni häda. See šamaan ei tee kunagi despachosid ehk ohverdusi pacha-mamale nö turistide lõbustamiseks, vaid ainult kohalikele inimestele. Kuna Marcelino, nii on šamaani nimi, on Nancy pere-šamaan, siis on ta nõus mulle kui Nancy pere liikmele ka despachio tegema. Otsustame selle ohverduse teha oma terviste ning tulevaste äride nimel (Nancy alustas just uue turismiettevõttega).


Niisiis suundume oma pika nimekirjaga turule asju ostma. Nancyt ei hirmuta see kummaline nimekiri üldse, onju ta neid asju varemgi hankinud. Nii suundume algatuseks otse turu taha asuvasse šamaani poodi, kust poole tunniga õnnestub juba enamus nendest imelikest asjadest hankida. Vaata videoklippi siit:


Ootamatult osutub aga probleemiks kuivatatud lehmasitt, sest kust seda vihmaperioodil kahe päevaga kuivatada?! Kuna teisel päeval on streigi tõttu turg ning kõik kauplused suletud, siis ei suuda me hankida ka 12 reaga maisitõlvikut. Helistame murest murtuna šamaanihärrale, kes lubab ise asjad korda ajada.


Aga see ei ole veel kõik – ees on vast kõige keerulisem katsumus – nimelt pacha-mamale söögi valmistamine. Katsumuseks võib seda seepärast nimetada, et ei ole mina mingi kokkaja-küpsetaja ning Nancy ei ole kolme aasta jooksul oma korteris olevat ahju isegi mitte kordagi sisse lülitanud... Otsustame, et kuna pacha-mamale meeldivad magusad asjad, siis see peab olema midagi magusat. Kook, jah! Just. Šokolaadikook. Aga kuidas? Otsime internetist kõige lihtsama retsepti ning asume jahu- ning kakaopilve sisse tainast kokku keerutama. Millegipärast küpseb meie pacha-mama kook ettenähtud 20 minuti asemel 1 tund ja 20 minutit, kuid üllatuslikult tuleb meil välja täiesti ilusa olemisega ning ülimaitsev šokolaadi-pähklikook.

Nagu kokkulepitult oleme kell 4:30 valmis – surnud alpakad ning koolibrid kotis segamini munade ning sipelgasitaga, käes jalust nõrkema panevalt lõhnav šokolaadikook, südames ärevus ning aukartusest Pacha Mama ees pühalik pilk! Täpselt kell 4.30 heliseb uksekell ning valmis on ka pika patsi ning heade silmadega šamaan Marcelino.

(jätkub...)

Marika

2 kommentaari:

Unknown ütles ...

Tere Marika!
Sattusin siin kevadises Tartus Sinu jutustusi lugema. Rikkusid täielikult ära minu tänase tööpäeva - Tänan Sind!
Sedasama Coca-cola kultust panin imeks ka Mehhikos mayade juures ja seal seletas mulle üks suitsu popsiv meeldivalt hajevil taat, et kindlasti on see mulle arusaamatu, aga kuna must värv sümboliseerib neile pahasi vaime ja coca joomine ajab ju teadupärast hullusti rõhitsema, usuvad nad, et see toob nende seest pahad vaimud välja. Tundub täiesti loogilisena.
Päikest Sulle!
Reedik

marika ja tom ütles ...

Reedik, mul kohe hea meel, et mul @nnestus sinu t""p@eva rikkuda ;)
Aga jah, need kohalike uskumused kogu L@una-Ameerikas on nii @gedad ja mystilised.

P@ikest sullegi!!!
Marika