neljapäev, 3. september 2009

You’re in, It’s your show now, so whats it’s gonna be? (Jack Johnson)

puusi nõksutades
ja sajab

Ma peaks kirjutama lugu, kuid muusika paitab mu kõrvu ja hing mu sees tantsib ennastunustavalt muusikataktis.

Esimest korda suutis muusika mind sarnaselt puudutada kui olin templis olnud vast juba 20 või 30 päeva ja peale järjekordset mediteerimist endale puhkust lubades heitsin voodisse ja panin ipodi klapid pähe. Muusika tegi hingele pai ja tajusin üllatusega, et mu sees olev valgus hakkas muusika taktis end liigutama. Hõljudes küljelt küljele. Mmmm, päris huvitav sensatsioon! Ja aina paremaks läks, sest kui tuli veidi rokim lugu, siis hakkas valgus mu sees juba hoogsamalt tantsima! Ja kui hüpnosoosi all olles hyppasin voodis püsti ja hakkasin koos selle valgusega end liigutama. Millised graatsilised liigutused, milline voolamine! Ma ei liigutanud end mehaaniliselt, proovides näida kuidagi, ma ei teinud ise mitte midagi. Esimest korda elus ma lasin end muusikal kanda ja valgusel mu sees keha liigutada.. Ma tundsin end kui jumalanna, kuigi ma olin üsna maine oma järgitehtud 4 triibuga dressipükstes ja maikasärgis. Mu templielu jooksul shokolaadimägede söömisest paisunud vöökoht tegi rõõmuga kõige seksikamaid liigutus, ma tegin liigutuis mida ma end eales ei kujutand oskavatki! Ja sedasi rokkisin ma voodis tund aega, mitte siis üksi vaid selle valgusega mu sees :). Ja ma tundsin end maailma seksikaima naisena. Ning kõige selle lõppedes kui väsinult, higisena ja hingeldades end peeglist nägin, siis teadsin, et nüüd olen valmis tõeliselt armastama .. iseennast!

Merle

3 kommentaari:

Signe Israel ütles ...

Mulle jälle tohutult meeldib su lugu!
Minu jaoks tuttav, kuid seda enam!

Sa kirjutad hoogsalt ja kaasakiskuvalt!

Kallid Sulle :)

jurlem ütles ...

Aitah, kallis sobrake!
Sa oled mu suurim fa"nn :))

Merle

Kaido Irval ütles ...

Jee, kõigepealt tulebki endaga rahu saavutada ja endaga rahul olla. Mõnus lugu!