Nimelt teema on asjade hinged või täpsemalt auto hing ja iseloom. See võib nüüd kõlada veel diibimalt kui see palverännaku sissekanne, aga tegu on minu enda elust pärit kahe tõsielulooga.
Lugu 1: Vihane auto nimega ”Futu” (2007)
Otsustasin, et vahetan auto välja. Autol oli paar iluviga ning sõitsin mööda teenindusi ja urkaid, et teda müügiks ette valmistada. Auto juures olles arutasime teeninduses, et mida ja kus vaja teha on jne. Parimad kohad järgi uuritud, panin siis järgmiseks esmaspäevaks igal pool remondi ajad kirja. Ja oh imet, pühapäeva õhtul suutsin teha sellise kerge avarii (ise viga ei saanud). Aga auto raam sai kõveraks ja turvapadjad lendasid lahti ning auto läks mahakandmisele.
Lugu 2: Solvunud hõbedane (2008)
See oli mul üks väga ustav ja tore sõber – 1,5 aasta jooksul teenis mind väga hästi. Seoses reisile minekuga otsustasin auto müüki panna. Lasin paar värviviga ära parandada ning mõtlesin, et teen keemilise puhastuse talle enne ära ja siis teen ka pildid. Ühe nädala jooksul juhtusid järgmised asjad:
Päev 1: kõigepealt läks üks tuli katki
Päev 2: sain kivi klaasi
Päev 3: teine tuli läks katki ning ma viisin auto tulede parandusse. Kõik sai korda
Päev 4: auto keemiline puhastus ning kõik hiilgab aga üks tuli läheb jälle katki
Päev 5: klaas vahetatakse ära, sõidan klaasivahetusest välja ja auto jääb keset ristmiku seisma ja enam käima ei lähe. Lasen treileril teenindusse viia.
Päev 6: helistatakse ja teatatakse, et parandus maksab 12 000 eeki ja kätte saab 3 nädala pärast!!!
Kuigi ma eelmise korra loost olin ju õppinud, et auto ehk oma ustava sõbra juuresolekul ei tohi rääkida tema müügist ehk maha jätmisest, siis eksisin ise sel korral selle reegli vastu rängalt. Nimelt tegin enamuse autoremondi kokkulepetest autoroolis telefoni teel, ilma autoga eelnevalt kokku leppimata.
Loo moraal: asjadel on hing ning autod on loomult armukadedad – käige nendega austusväärselt ringi!
(Respect!)
Marika
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar