esmaspäev, 26. mai 2008

Asi muutub konkreetsemaks

Kadriorus Vilmsi tänaval
Päikeseline, +14ºC

Pärast pikki arutelusid ja dilemmatamist, et kus ja miks esimesena maanduda, ostsime täna ära oma esimese otsa pileti.

See on ikka päris hea tunne, sest

- Eestist lahkumise kuupäev ja isegi kellaaeg on paigas - 15. september 2008 kell 14:10,

- Pilet on ühel suunal - kusjuures nüüd hetkel sellele mõeldes on minu jaoks isegi olulisem pileti olemasolu kui sihtpunkt (kuigi viimase teema üle sai ikka arutatud). Aga info mõttes kirjutan siia ka, et kuhu läheme - nimelt Istanbuli,

- hea mõelda, et nüüd on protsess pöördumatu (kuigi pilet on suht odav, on see ilma muutmisvõimaluseta).

Kirjutan natuke argisemal teemal ka.

Meie reis on lisaks piletiostule korralduslikus mõttes veelgi konkreetsemaks läinud. Nimelt oleme Tomiga võrrelnud check-liste, et mis on oma elus vaja veel enne äraminekut ära korraldada. Lihtsalt tulevastele reisijatele mainiks ära, et oleme asju ajanud:

- bürokraatidega topeltpasside saamiseks,

- vaktsineerijatega moskiitode ja sarside vastu võitlemiseks,

- notaritega (nii uskumatu kui see ka ei ole, siis andnud allkirja, et keegi teine võib kogu minu elu üle otsustada!!!?),

- automüüjatega,

- maakleritega korteri rentimiseks,

- pankuritega raha kantimiseks,

- arstidega endale viimase lihvi andmiseks ja remondi tegemiseks,

- matkapoodnikega rääkinud ilmast ja sokkidest,

- kolleegidega, et valmistada kõik ette hetkeks, kui meid enam jalus ei ole (mina 1. september enam tööle ei lähe),

- kindlustajatega, et aru saada, et kas ikka oma seif peab hotellis kaasas olema,

- ja ilmselt tuleb asju ajada iti meestega, et kuidas ikka vanaemale saaks odavamalt sealt teisepoolt maakera helistada

Ma ei hakkaks siia täpsemat ja pikemat nimekirja tegema, sest kui aus olla, siis oma check-listi aluseks võtsin ühest teisest väga asjalikust blogist saadud check-listi. Blogi omanik on Triin, kelle ma avastasin sisuliselt minu tundmatu naabrinaise olevat Vilmsi tänavalt. Triin, kui sa seda blogi juhtud kunagi lugema ning kui me kunagi tagasi oleme oma rännakult, siis ilmselt oleks tark üksteist naabritena tuvastada ja muljeid vahetada.

Ehk tahtsin kogu selle jutuga öelda, et me ei heieta koguaeg, vaid näete! - piletid juba olemas ja niipalju asju toimetatud. Tore on muidugi, et seda toimetamist jätkub ilmselt kuni 15. septembri lõunani üksjagu.

Minu arvates on see reisi ettevalmistus sama elevile ajav tegevus kui see reis ise

sissekantud Marika poolt

Kommentaare ei ole: