tag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post8152476462011568188..comments2023-06-01T11:48:33.015+03:00Comments on Marika ja Tomi rännak: American Dream ehk USA lühilood vol 1marika ja tomhttp://www.blogger.com/profile/05041735433281466163noreply@blogger.comBlogger5125tag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post-61425187387436365152010-08-10T10:16:36.038+03:002010-08-10T10:16:36.038+03:00Janika, Signe, Kristel - tanud m6tete eest!!! Jan...Janika, Signe, Kristel - tanud m6tete eest!!! Janika, t2nud lingi eest ka, v@ga p6nev, hea meelega loen sinu kogemusi... Aafrikas tahaks isegi kunagi pikemalt olla...mmm Aga kojuminek saab ilmselt paras katsumus olema t6epoolest...<br /><br />Mikk, kui ma ainult lugusid kirjutan, siis ei ole ju aega seda materjali koguda, millest kirjutada >).. <br />Muide rollerijuht Made kysis su j2rgi siin Balil. <br /><br />tervitustega,<br />Marikamarika ja tomhttps://www.blogger.com/profile/05041735433281466163noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post-27271781246287112622010-08-04T16:56:43.737+03:002010-08-04T16:56:43.737+03:00Igal juhul järgmine postitus võiks Sul juba kiirem...Igal juhul järgmine postitus võiks Sul juba kiiremini tulla! :)Mikkhttps://www.blogger.com/profile/02618272090865383256noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post-22319838849641119612010-08-01T17:40:52.858+03:002010-08-01T17:40:52.858+03:00Tere, Marika! Lugesin suure naudiguga Sinu viimast...Tere, Marika! Lugesin suure naudiguga Sinu viimast sissekannet ja ei saa mainimata jätta, et see oli koos Iivi Anna Masso artikliga "Seligeri vaimud" (PM, 30.07)selle nädalavahetuse parim lugemiselamus. <br /><br />Nõustun Su tõdemusega, et läänemaailma inimestel on oma elu aravrattas elades ühel hetkel raske mõista, kuhu küll see üks ja ainuke elu sai, mis meile on antud. Ja kui palju sellest elust siis tegelikult elati nii nagu oleks tahtnud elada. <br /><br />Usun, et sellised inimesed nagu Sina suudavad tõestada, et elada on võimalik ka teisiti. Kiirustamata, ennast hävitamata ja homme-hakkan-õnnelikuks päeva pidevalt edasi lükkamata. <br /><br />Eile kaks aastat tagasi tulin pärast pikemat äraolekut Eestisse tagasi. Üks minu esimesi tõdemusi oli toona see, et Eesti elukeskkond ja inimeste mõtteviis on oluliselt inimlikumaks muutunud. Rohkem oli hakatud väärtustama n.ö pehmeid väärtusi. Ja kui ma just roosade prillidega ei käi, siis minu meelest on seesugune areng jätkunud. Eesti on teatud mõttes oluliselt tervem ühiskond kui mitmed need riigid, kelle sarnaseks aastaid oleme soovinud muutuda. <br /><br />Mida selle kõigega öelda tahan? Seda, et tegelikult on vahelduseks ka Eestis väga hea olla ja vägagi võimalik elada just sellist elu, mida enese jaoks kõige sobilikumaks peetakse. Selleks, et sellest aga aru saada tuleb ilmselt Eestist aeg-ajalt ära olla.<br /><br />Järgnevaid huvitavaid sissekandeid ootama jäädes ja tervitades<br /><br />KristelKristel Engmanhttp://(valikuline)noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post-7830091411949519832010-07-30T14:09:31.942+03:002010-07-30T14:09:31.942+03:00Jaa, Marika... kuigi ma pole kunagi Aasia ega Lõun...Jaa, Marika... kuigi ma pole kunagi Aasia ega Lõuna-Ameerika rütmis elanud, mõistan ma Su mõtteid ja tundeid küll täiesti... Ehk jääb Eesti kultuurilises mõttes nende kahe lähenemise vahele? Hmm.. või on vähemalt siin elades võimalik sellist valikut teha ;)<br /><br />Mulle tundub, et see polegi ehk vaid USA või NY elurütmi küsimus... see on vaimsuses elamise küsimus. <br />Kui palju inimene paneb tähele ennast, oma mõtteid ja tundeid... kiirustamata? Kui palju ta paneb tähele loodust ja selle ilu? Kiirustamata... Kui palju ta märkab teisi inimesi, nendes peituvat ilu.. ka siis kui seda esimese hooga ei näe..? Kiirustamata ;)<br /><br />Ootan järge! :)Ingelise Israelhttps://www.blogger.com/profile/09780144483936969325noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3721682386899262120.post-76556135123176803062010-07-30T10:37:51.000+03:002010-07-30T10:37:51.000+03:00Väga huvitav postitus, ootan huviga jätku. Endal o...Väga huvitav postitus, ootan huviga jätku. Endal olid umbes samasugused tunded Euroopasse naasmisel. Mäletan veel selgelt, kuidas mult Helsingi lennujaamast sadamasse minekuks takso hinnaks öeldi 25 eurot ning ma siis tegin sellise näo, et hakkan kauplema, aga siis jõudis kohale, et see ongi siin ju päris hind ja kauplemist ei ole. Ja just, see kiirustamine jne...<br /><br />Aga asi, mis minu jaoks oli kõige erinevam, oli see, et Keenias, kus mina elasin, hinnati kõrgelt perekonda, veedeti sellega palju aega ning perel oli üldse väga eriline tähendus ning inimesed olid kaugelt väiksemad individualistid, kui meie siin ning ka see, et siin olles peab mul olema hea põhjus/vabandus, et inimesega rääkima hakata/naeratada, sest muidu peetakse seda tülitamiseks. Tihti on mul tunne, et me kaldume sinnapoole, et ehitame endale iga päevaga seda turvalisusmüüri ümber ning kardame kõike uut ja põnevat ning kui teemegi midagi, siis peab alati kõik olema maksimaalselt planeeritud ja turvaline... Ja pealiskaudsus...see häiris. Ja small-talki ei talu ma siiani, see on üsna kohutav. Aafrikas on inimesed enamasti ikka väga siirad.<br /><br />Mu tansaanlasest sõber, kes on elanud aasta aega Euroopas, ütles, et Euroopasse tulles pani ta kahte asja tähele: esiteks, inimesed ei räägi sulle seda, mida nad mõtlevad; teiseks, igasuguste inimsuhete lõpetamine on kohutavalt lihtne.<br /><br />Aga. Oota. Üks shokk on Sul veel ees. Kojujõudmine ja kohanemine... Asjad ei ole enam nii, nagu nad olid...vähemalt mitte Sinu jaoks.<br /><br />Kui aega ja tahtmist, siis minu jutustused on siin (kuna netti polnud ja ei tahtnud ka sinna minna, siis hetkel pikemad jutud veel arvutis ja kirjutamisel): <br />keenias.blogspot.com<br /><br />Umbes kuu aja pärast saab sealt lugeda minu tagasiminekushokist:)<br /><br />Edu!Janikahttps://www.blogger.com/profile/02141383411934187131noreply@blogger.com